Schengeni viisaruumist loobumine ja piirikontrolli pikaajaline taastamine Euroopa Liidu (EL) sisepiiridel toob kaasa tugeva majandussurutise kogu Euroopas, osutab nõustamisfirma Prognos AG uuring, mis valmis Bertelsmani Fondi tellimusel.
Uuring: Schengeni kaotamine läheks Saksmaale maksma 77-235 miljardit
22. veebruar 2016, 14:34
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ainuüksi Saksamaa kaotaks 77-235 miljardit eurot, märgitakse uurimuses.
«Kui Euroopas lastakse taas alla tõkkepuud, siis piirkonna selletagi väike majanduskasv satub veelgi tugevama surve alla. Lõpptulemusena peavad maksma kõik,» arvas fondi juhatuse esimees Aart de Geus.
Ta hoiatas, et piirikontrolli taastamine ELis toob kaasa kulude ja hindade kasvu, mis annab tagasilöögi majandusele. Isegi optimistliku stsenaariumi puhul, kui teistest Schengeni riikidest sissetoodavate kaupade hind tõuseb kõigest ühe protsendi, kaotab EL lähima aastakümnega 470 miljardit eurot.
Pessimistliku stsenaariumi puhul, kui impordihinnad tõusevad kolm protsenti, kaotab Saksamaa 235 miljardit eurot, Prantsusmaa 244 miljardit ja kogu EL 1,4 triljonit, edastas Deutsche Welle.
Uuringu autorid lähtusid oma arvutustes ajakaost piiripunktides. Pikk ooteaeg tähendab ettevõtetele suuremat personalikulu. Lisaks tuleb suurendada kaubavarusid ladudes, sest täpselt tähtajaks tarnimist ei saa enam tagada, selgitasid asjatundjad.