Türgi võimupartei esitab parlamendile laupäeval heakskiitmiseks eelnõu, millega tahetakse suurendada president Recep Tayyip Erdoğani volitusi, ütles peaminister Binali Yıldırım reedel.
Türgi parlament hääletab Erdoğani volituste suurendamise üle laupäeval
9. detsember 2016, 20:26
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põhiseadusemuudatus, mida Erdoğan on tahtnud alates presidendiks saamist 2014. aastal, näeks ette riigipeale suurema täidesaatva võimu andmist.
Selle vastu on olnud Erdoğani oponendid, kes kardavad, et presidendi sooviks on riigis ainuvõimu kehtestamine.
«Meie ettepanek muuta põhiseadust esitatakse Türgi parlamendile homme,» ütles Yıldırım ajakirjanikele.
Teade tuli pärast mitu kuud kestnud võimuerakonna Õigluse ja Arengu Partei (AKP) ning Rahvusliku Liikumise Partei (MHP) kõnelusi.
MHP on Türgi suuruselt neljas partei, kuid AKP-l on tarvis selle toetust parlamendihääletusel enamuse saavutamiseks.
Yıldırımi sõnul päästaks eelnõu Türgi võimalikest riigipööretest. Peaminister viitas 15. juulil korraldatud putšikatsele, mille eesmärk oli Erdoğani võimult kukutamine.
«Me jätkame tööd süsteemi muutmise nimel, et tagada ebastabiilsuse kõrvaldamine Türgi poliitilisest ajaloost,» sõnas ta.
AKPl on 316 saadikukohta ja neil on vaja vähemalt 14 saadiku toetust veel, et saada kokku kolme viiendiku suurune enamus referendumi korraldamiseks.
Asepeaministri Nurettin Canikli sõnul on MHP ja AKP konsensusele jõudnud ja et rahvahääletus muudatuste üle korraldatakse tõenäoliselt kas märtsis, aprillis või mais.
Peamine opositsioonierakond Vabariiklik Rahvaste Partei (CHP) ning kurdimeelne Türgi Rahvademokraatlik Partei (HDP) on olnud rangelt eelnõu vastu.
Kümme HDP-sse kuuluvat parlamendiliiget, seal hulgas kaasesimehed Selahattin Demirtas ja Figen Yüksekdağ, võeti novembris vahi alla süüdistatuna keelatud Kurdistani Töölispartei (PKK) toetamises.
Asepeaministri sõnul jõustuksid eelnõus sätestatud muudatused 2019. aastal, mil toimuvad paralleelselt presidendi- ja parlamendivalimised.
Valitsus pole eelnõu sisu detailselt avalikustanud, kuid võtmetähtsusega muudatuste hulka kuuluks peaministri positsiooni asendamine kahe asepresidendi kohaga.
Küsimuseks on ka see, kas uus põhiseadus tähendaks Erdoğani jaoks võimalust kandideerida kaheks uueks ametiajaks. Sellisel juhul võiks ta võimul olla kuni 2029. aastani.