Euroopa Ülemkogul domineerib finantskriis

Majanduskriis Poolas: president Lech Kaczynski (vasakul) koos Prantsusmaa kolleegi Nicolas Sarkozyga. Kaczynski pidi Brüsselisse sõitma väljaspool ametlikku delegatsiooni, kuna valitsus nimetas teda majandusasjade arutamisel küündimatuks.

FOTO: Reuters / Scanpix

Täna Brüsselis kulmineeruval Euroopa Liidu tippkohtumisel üritavad eurotsooni kuuluvate riikide liidrid läbi suruda kahe triljoni euro (31 triljoni krooni) suurust plaani ELi pankade päästmiseks, lootuses, et kokkulepe aitab aktsiaturgudel kindlust suurendada.


Päästeplaan palutakse heaks kiita ka 12-l eurotsoonist välja jääval riigil, kellest mõned, nagu Tšehhi, on mures, et ei suuda pangahoiustajatele pakkuda sama suurt garantiid kui rikkamate ELi liikmete valitsused.


Kuigi esialgu pidi seekordne ülemkogu keskenduma kliimamuutuse küsimusele, määrab päevakorra üleilmne rahanduskriis. Briti peaminister Gordon Brown ütles eile Brüsselis, et kriisi esimene etapp on finantssüsteemi stabiliseerimisega nüüd lõpetatud. Edasi tuleb vaadata kriisi taga olevate probleemide suunas, tagamaks, et sellised asjad enam ei korduks.


Ülemkogu päevakavas on aga ka ELi uue immigratsioonipoliitika heakskiitmine. Oskustöölistele keskenduv immigratsiooni- ja asüülipakt on kutsunud esile inimõiguslaste pahameele. Kuigi pakt on poliitiline dokument ja ei kohusta liikmesriike seadusi muutma, määrab see lähiaastateks kindlaks migratsiooni ohjeldamise ja ebaseadusliku sisserändega võitlemise põhimõtted. Kokkuleppe aluseks on põhimõte, et seaduslik sisseränne peab vastama riikide vajadustele ja võimele inimesi vastu võtta.


Samuti on kavas üle vaadata plaan mais läbi kukkunud Lissaboni lepe taas ellu äratada. BBC teatel lükatakse otsus selle kohta ilmselt edasi detsembrikuiseks tippkohtumiseks.


Vene-Gruusia sõja järel külmutatud ELi-Vene partnerlusleppekõneluste jätkamise osas ei oota vaatlejad ülemkogult läbimurret. (AFP/BNS/CNN/PM)

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles