/nginx/o/2008/10/16/84045t1hff21.jpg)
Augustis Gruusia konflikti tõttu katkestatud Euroopa Liidu ja Venemaa partnerlus- ja koostööleppekõneluste jätkamises ei jõutud Euroopa Ülemkogul kokkuleppele.
Gruusia lõhestab jätkuvalt euroliidu Vene-suhtlust
/nginx/o/2017/01/11/6244337t1h8033.jpg)
16. oktoober 2008, 12:18
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Partnerlusleping peaks hõlmama endas kaubandus-, energia-, inimõigus- ning poliitilise koostöö kokkuleppeid ning on Venemaa jaoks strateegiliselt olulise tähtsusega, kuna võimaldaks euroliidu liikmesriikidega jõuda kokkuleppele energiatarnete küsimuses, vahendas AFP.
Ülemkogul vastu võetud lõppraport tervitab küll Vene väeüksuste lahkumist niinimetatud Gruusia puhvertsoonidest, kuid partnerlusläbirääkimiste võimalikku taastamist dokumendis ei mainitud.
«Euroopa Nõukogu palub enne eelseisvat tippkohtumist komisjonil ja nõukogul jätkata põhjaliku hinnangu andmist ELi ja Venemaa suhetele,» seisis lõppraportis, vahendas Reuters.
Kuigi varem avaldas ELi eesistujamaa Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy lootust, et kõnelusi õnnestub jätkata juba novembris, ei suutnud ta antud küsimuses liimesriikide ühtset seisukohta kujundada.
«Ma küsin endalt, kas on mõistlik luua võimalused Euroopa ja Venemaa vaheliseks kokkupõrkeks,» ütles Sarkozy pärast selgete tulemusteta lõppenud kohtumist.
Poola, Rootsi, Balti riigid, Taani, Tšehhi ja Suurbritannia olid seisukohal, et kõneluste jätkamiseks peab Venemaa täitma kõiki augustis sõlmitud relvarahuleppe punkte. Selle kohaselt peaks Venemaa tõmbama oma väed konfliktieelsetele positsioonidele.
Itaalia peaminister Silvio Berlusconi oli aga seisukohal, et EL peaks partnerlusläbirääkimised Venemaaga viima järgmisele tasandile ning avaldas arvamust, et Venemaal peaks olema võimalus ELga ühineda.
«Minu hinnangul on Venemaa lääneriik ja minu plaan näeb ette, et Venemaa Föderatsioonil on tulevikus võimalik saada Euroopa Liidu liikmeks,» ütles Berlusconi.
EL välis- ja julgeolekupoliitika juht Javier Solana avaldas lootust, et ELi ja Venemaa esindajad jätkavad kõnelusi enne 14. novembrit, mil toimub ELi ja Venemaa tippkohtumine Nizzas.
Euroopa Komisjoni välissuhete ja Euroopa naabruspoliitika volinik Benita Ferrero-Waldner loodab, et otsus kõneluste jätkamise suhtes võetakse vastu 10. novembril toimuval ELi välisministrite kohtumisel.