Suurbritannia alustab Euroopa Liidust lahkumise läbirääkimisi kavakohaselt järgmise paari nädala jooksul, ütles eile peaminister Theresa May Saksamaa liidukantslerile Angela Merkelile.
May: Brexiti läbirääkimised algavad kavakohaselt (8)
11. juuni 2017, 09:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Peaminister kinnitas oma kavatsust alustada kõnelusi kavakohaselt paari nädala jooksul,» ütles May eestkõneleja.
Euroopa Liit hoiatas reedel, et Suurbritannia lahkumiskõnelused ei pruugi alate varem kokku lepitud 19. juunil, sest Briti valitsus kaotas parlamendienamuse.
Brüssel oli määranud Brexiti-kõneluste alguskuupäevaks 19. juuni, aga nüüd on mitu kõrget ametiisikut öelnud, et see on kahtlane, sest May plaan ennetähtaegsete valimistega enamust suurendada ja läbirääkimispositsiooni tugevdada kukkus läbi.
ELi Brexiti-läbirääkija Michel Barnier andis mõista, et ELi liikmesriigid on protsessi algusaja küsimuses paindlikud.
Euroopa Parlamendi suurima saadikurühma juht ja Saksa kantsleri Angela Merkeli tähtis liitlane Manfred Weber ütles, et May põhjustas kaose.
«EL on ühtne, Ühendkuningriik on sügavalt lõhenenud. Peaminister May tahtis stabiilsust, kuid viis selle asemel oma riigi kaosesse,» ütles paremtsentristliku Euroopa Rahvapartei juht Twitteris.
«Brexiti-kell tiksub. Sestap vajab Ühendkuningriik kiiresti valitsust. Läbirääkimiste algusaeg on lahtine.»
Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker manitses reedel samuti Suurbritanniat mitte viivitama Euroopa Liidust lahkumise kõneluste algusega, ehkki peaminister Theresa May konservatiivid ei saanud parlamendienamust.
Toorid jäid neljapäevastel valimistel ilma absoluutsest enamusest ja moodustavad uue valitsuse Põhja-Iirimaa Demokraatliku Unionistliku Parteiga (DUP).
May konservatiivid said neljapäeval peetud ennetähtaegsetel üldvalimistel 650-kohalises parlamendi alamkojas 318 mandaati. Konservatiivid jäid ilma parlamendienamusest, mis on 326 saadikukohta. Põhja-Iirimaa Demokraatlik Unionistide Partei sai kümme kohta.
Konservatiivne Partei on ka varasemalt toetunud iiri poliitikutele - peaminister John Major toetus 1990. aastate keskel oma valitsuse kindlustamiseks Ulsteri Unionistlikule Parteile.
Põhja-Iirimaa elanikud hääletasid möödunud aastal toimunud referendumil Euroopa Liidus püsimise poolt. DUP toetab niinimetatud pehmet Brexitit, mitte May soovitud nn karmi Brexitit. Lisaks tahab erakond, et piir Põhja-Iirimaa ja ELi liikme Iirimaa vahel püsiks täielikult avatuna nagu praegu.
Lisaks on DUP vastu abordiõigusele ning on mitmes sotsiaalküsimuses konservatiivsel seisukohal.