Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

EL algatab rikkumismenetluse põgenikest keeldunud riikide vastu

17
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Liibüa ranniku lähedalt päästetud põgenikud. | FOTO: CHINE NOUVELLE/SIPA/Scanpix

Euroopa Liit algatab sel nädalal rikkumismenetluse sundkvootide alusel põgenike vastuvõtmisest keeldunud Ungari, Poola ja Tšehhi vastu, teatasid esmaspäeval diplomaadid.

«Me eeldame, et rikkumismenetluse protseduuriga alustatakse,» ütles allikas uudisteagentuurile AFP.

Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker ähvardas juba reedel algatada rikkumismenetlust Euroopa Liidu liikmesriikide vastu, kes keelduvad võtmast vastu neile ette nähtud osa ühendusse saabunud põgenikest.

«Järgmisel nädalal tegelen ma küsimusega, kas algatada lepingu rikkumise menetlus või mitte,» ütles Juncker Saksa nädalakirjale Spiegel.

Kesk-Euroopa riigid eesotsas Ungari, Poola ja Slovakkiaga on vastu 2015. aastal vastu võetud ELi plaanile jagada bloki riikide vahel laiali Kreekasse ja Itaaliasse saabunud 160 000 Süüria, Eritrea ja Iraagi asüülitaotlejat.

EL on andnud vastu puiklevatele riikidele juunini aega põgenikke puudutavate kohustuste täitmiseks ja ähvardab vastasel juhul sanktsioonidega.

Juncker hoiatas reedel Prahas, et tema kannatus hakkab katkema ja rikkumismenetlus on küll drastiline samm, kuid sellega tehakse riikidele selgeks, et «langetatud otsused on reeglid, mida tuleb täita, isegi kui riik on nende vastu hääletanud».

«Küsimus on Euroopa solidaarsuses ja see ei saa olla ühesuunaline. Liiklus peab käima mõlemas suunas,» rõhutas ta.

Tšehhi valitsus teatas möödunud nädalal, et Kreekast ja Itaaliast ei võeta vastu ühtegi kvoodipagulast.

«Mind kurvastab, et Tšehhi paigutas eelmisel aastal ümber vaid 12 inimest ja pärast seda pole vastu võetud ühtegi,» ütles Juncker Prahas kõneledes.

Tšehhi Siseministri Milan Chovaneci sõnul langetati otsus muu hulgas tulenevalt Euroopas aina hullemaks muutuvast julgeolekuolukorrast.

Tagasi üles