Sind harjutatakse omamoodi instinktiivselt aru saama, et on asju, millest lihtsalt ei mõelda. Et kuritegude puhul sa ei mõtle, mille eest sa vastutust kannad. Neid ei ole olemas.
Mis teie arvates juhtuks, kui see teave kuritegude kohta jõuaks lõpuks siiski ulatuslikult ajakirjandusse? Millise reaktsiooni see kaasa tooks?
Vaadake praegust diskussiooni Iraagi-teemal. On olemas avalik vastuseis sõjale. Aga lugege kriitikat, kuulake kandidaate. Kas Iraagi sõda kritiseeritakse sellepärast, et teisele maale sissetungimine ja selle hävitamine on sõjakuritegu? Ei. Hoopis sellepärast, et see maksab meile liiga palju. Ja pange tähele, et kui Ameerika ohvrid hakkavad vähenema, väheneb ka diskussioon. Sest ainuke kriitika ongi see, et see läheb meile liiga palju maksma.
Milliseid muudatusi oodatakse Barack Obamalt?
Barack Obama ja tema taga seisjad on loonud teatava kuvandi, nagu oleks ta tühi leht. Sinna võib kirjutada, mida hing soovib. Kui vaadata kampaaniat, siis ta on meeldiv mees, vaatab sulle otse silma, tundub olevat aus – ta tähendab muutust, lootust, ühtsust. Nii et võid võtta selle tühja lehe ja kirjutada sinna, mida soovid. See ongi kampaania eesmärk.
See kehtib üldse Ühendriikide valimiste kohta. Valimisi korraldab avalikkussuhete tööstus, seesama, mis müüb televisiooni kaudu hambapastat ja tervendavaid ravimeid, nii et nad turustavad kandidaate samamoodi nagu olmekaupu.
Kõik teavad, et telereklaamist ei saa mingit teavet. Kui näed GMi auto reklaami, ei saa sa midagi teada auto kohta. Põhjus on selles, et ärimaailm põlastab turgu. Turu aluseks peaks põhimõtteliselt olema teadlikud tarbijad, kes langetavad mõistuspäraseid otsuseid. Ja see on nüüd küll viimane asi, mida nad tahavad. Nemad tahavad hoopis üheülbalisi tarbijaid, kes langetavad irratsionaal-seid otsuseid. Nad kulutavad sellele aastas sadu miljardeid. Samamoodi müüakse kandidaate.