Soome presidendi Tarja Haloneni arvates on ta olnud Euroopa Liidule ja Soomele kasulik mitmes mõttes, kuid Soomes ei taheta, et president edastab teavet Venemaa ja ELi vahel.
Venemaa ja ELi sõnumeid vahendanud Halonen pettus enda kohtlemises
6. mai 2011, 15:25
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Halonen rääkis Suomen Kuvalehtile, et tema Venemaa-suhetest on saanud kasu kogu Euroopa Liit. Nüüd aga tuli sellele lõpp, kuna presidenti ei taheta enam näha Euroopa Liidu tippkohtumistel.
«Nüüd ma enam kasulik pole, kuna Soome ei taha, et käin ELi kohtumistel,» nendib ta.
«Minu arvates on suur kaotus, et just meedia survel võtsid soomlased seisukoha, mille järgi ei saa (ELi tippkohtumistel) osaleda keegi muu kui peaminister. Minu meelest oli see isiklik.»
Praeguse põhiseaduse ja ettevalmistamisel olevate konstitutsiooni muudatuste järgi juhib Soome välispoliitikat president koos valitsusega.
Ettevalmistamisel oleva põhiseaduse järgi suureneb aga peaministri võim ja ELi tippkohtumistel hakkab osalema üksnes valitsusjuht.
Matti Vanhaneni valitsusaja alguses osales riigipea vajadusel ELi tippkohtumistel. 2009. aasta lõpus rääkis Vanhanen, et edaspidi esindab Soomet vaid peaminister. See oli seotud Lissaboni leppe jõustumisega, mis tõmbas piiri tippkohtumiskohtadele.