Itaalia valitsus hoiatas teisipäeval võimaliku välise sekkumise eest eelseisvatesse parlamendivalimistesse, lüües häirekella pärast USAs Vene trollidele esitatud süüdistusi ning tõendeid Vene kontodelt pärit libauudiste kohta Itaalia sotsiaalmeediaplatvormidel.
Peaminister Paolo Gentiloni avaldas teisipäeval Itaalia iga-aastase julgeolekuraporti, milles hoiatatakse islamiäärmusluse ohu kõrval ka «mõjutuskampaaniate» eest internetis, mille eesmärk on «kujundada avaliku arvamuse meeleolusid ja poliitilist orientatsiooni eriti valimiste ajal».
Aruandes ei mainitud otsesõnu Venemaad, kuid USA ja Itaalia analüütikud on viimastel kuudel korduvalt hoiatanud, et Euroopas toimuvad valimised on Venemaa sekkumise peasihtmärgid. Itaalias on tingimused sekkumiseks eriti küpsed, sest kahel opositsiooniparteil - marurahvuslik Põhjaliiga ja populistlik Viie Tähe Liikumine (5SM) - on Moskvaga sidemed.
Põhjaliiga juht Matteo Salvini on käinud mitu korda Venemaal ning allkirjastanud ka koostööleppe Vene võimuparteiga Ühtne Venemaa. 5SM on püüdnud edendada sarnaseid sidemeid ja kutsunud tühistama Euroopa Liidu sanktsioone Venemaale.
USA asevälisminister John J. Sullivan ütles, et uuris esmaspäeval Roomas Itaalia välis- ja siseministeeriumi ametnikelt Venemaa sekkumise riski kohta. «Nad usuvad, et 4. märtsi valimised tulevad vabad ja peegeldavad itaalia rahva tahet,» sõnas Sullivan Roomas asuvas mõttekojas Ameerika uuringute keskuses (Center for American Studies).
«Samas on nad väga ettevaatlikud ja hoiavad silma peal iga välisjõu potentsiaalsel sekkumisel, nagu me nägime 2016. aastal Ühendriikides,» lausus asevälisminister vastuseks AP küsimusele. «Sestap on nad valvsad, kuid optimistlikud.»
Viimased arvamusküsitlused prognoosivad valimisvõitu ekspeaminister Silvio Berlusconi paremtsentristlikule blokile, mis hõlmab tema erakonna Forza Italia kõrval ka Põhjaliigat ja marurahvuslikku Fratelli d´Italiat (Itaalia vennad). Paremtsentristidele järgneb 5SM 27,8 protsendiga. Ehkki 5SM on populaarseim erakond, peaks see võimule pääsemiseks moodustama koalitsiooni, milleks valmisolekut ei ole partei seni avaldanud.
Alates 2013. aastast Itaaliat valitsev vasaktsentristlik blokk eesotsas Demokraatlik Parteiga jääb paremtsentristidest 10 protsendipunkti kaugusele.
Arvamusküsitluse järgi soovib enamik itaallasi Vene-vastaste sanktsioonide tühistamist. Itaalia ärileht Il Sole 24 kirjutas hiljuti, et lehe hinnangul on Itaalia kaotanud sanktsioonide tõttu neli miljardit eurot ja 80 000 töökohta.
Milanos asuva mõttekoja Rahvusvaheliste poliitikauuringute instituut teadur Eleonora Tafuro Ambrosetti märkis, et EL-i vastased meeleolud aitavad tõsta Põhjaliiga ja 5SM-i populaarsust.
Ambrosetti peab võimaliku Vene propagandakampaania ohtu liialdatuks ja selle efektiivsust küsitavaks, märkides, et Vene riikliku uudistetalituse Sputnik Itaalia haru Twitteri kontot järgib 6300 inimest. Päevalehe La Stampa hiljutine uuring väidetava Venemaa sekkumise kohta paljastas viis kahtlast Twitteri-kontot.
Venemaa on eitanud Itaalia valimistesse sekkumist ning välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova sõnul ei ole keegi oma väidete toetuseks fakte esitanud.
USA vandekohus esitas reedel eriprokurör Robert Muelleri juurdluse raames 13 venelasele süüdistuse sekkumises USA presidendivalimistesse.
Muelleri sõnul esinesid süüdistatavad ameeriklastena ja haldasid sotsiaalmeediakontosid, kus keskendusid USA rahvast lõhestavatele poliitilistele ja sotsiaalküsimustele. Valeuudiseid levitati muu hulgas Facebookis, Twitteris, Youtubes ja Instagramis.
Rühma olevat juhtinud president Vladimir Putini lähedane liitlane Jevgeni Prigožin ja nende valeuudised jõudsid märkimisväärse hulga ameeriklasteni.
Rühm baseerus peamiselt Peterburis nõndanimetatud trollivabrikus, kuid osa kahtlustatavaid reisis ka USA-sse. Informatsioonioperatsioonis osales sadu vahetustega töötanud inimesi ja selle eelarve oli miljoneid dollareid. Süüdistus esitati ka kolmele Vene firmale.
Süüdistuses ei märgita siiski, et Venemaal oleks õnnestunud mõjutada USA valimiste lõpptulemusi.
Mueller uurib Venemaa sekkumist USA presidendivalimistesse, Trumpi kampaaniameeskonna võimalikku kokkumängu Vene valitsusega ning seda, kas Trump takistas õigusemõistmist, kui vallandas Föderaalse Juurdlusbüroo (FBI) endise direktori James Comey.