Saksa kantsler Angela Merkel ja Prantsuse president Emmanuel Macron ärgitasid tänases telefonivestluses Venemaa presidenti Vladimir Putinit avaldama Süüria režiimile maksimaalset survet ÜRO relvarahuresolutsiooni koheseks jõustamiseks sõjast laastatud riigis, teatas Berliin.
Merkel ja Macron rõhutasid Vene presidendile, et resolutsiooni kiire ja kõikehõlmav elluviimine on elutähtis, teatas Saksa valitsusjuhi kantselei avalduses. «Nad kutsuvad Venemaad selles kontekstis avaldama Süüria režiimile maksimaalset survet, et saavutada õhurünnakute ja sõjategevuse viivitamatu peatamine.»
Kreml teatas varem, et liidrid leppisid kokku hoogustada infovahetust Süüria osas.
ÜRO Julgeolekunõukogu kiitis laupäeval ühehäälselt heaks resolutsiooni, milles nõutakse 30 päeva pikkuse relvarahu viivitamatut kehtestamist Süürias, et toimetada abivajajatele humanitaarabi ning evakueerida kriitiliselt haiged ja haavatud.
Resolutsioonis seisab, et relvarahu ei hõlma terrorirühmitusi Islamiriik (ISIS) ja Al-Qaeda ning viimase endist Süüria haru Al-Nusra Rinnet.
Putin, Macron ja Merkel rõhutasid ühiste jõupingutuste jätkamise tähtsust resolutsiooni kiireima võimaliku täies mahus elluviimise huvides, teatas Kreml avalduses.
Avalduse järgi väljendasid kõik pooled rahulolu selle üle, et Julgeolekunõukogul õnnestus laupäeval ühise konstruktiivse töö tulemusena resolutsioonis kokku leppida.
Putin teavitas Prantsusmaa ja Saksamaa liidreid sammudest, mida Venemaa astub tsiviilisikute evakueerimiseks ning humanitaarabi kohaletoimetamiseks neile, kes seda vajavad, lisati avalduses.
«Erilist tähelepanu pöörati asjaolule, et relvarahu ei kata operatsioone terrorirühmituste vastu,» teatas Kreml. Vabaühendus Süüria Inimõiguste Vaatluskeskus teatas täna ägeda sõjategevuse puhkemisest Süüria režiimivägede ja mässuliste vahel Ida-Ghouta enklaavi lõunaosas.
Režiimivägede piiramisrõngas Ida-Ghouta, kus elab umbes 400 000 inimest, on rühmituste Faylaq al-Rahman ja Jaish al-Islam kontrolli all.
Süüria valitsusväed on juba nädal aega Ida-Ghoutat intensiivselt pommitanud. Õhu- ja suurtükirünnakute kampaania on nõudnud enklaavis 519 tsiviilisiku, nende seas 127 lapse elu. Analüütikute hinnangul on pommitamiskampaania näol tegemist ettevalmistusega maavägede pealetungiks.