/nginx/o/2018/05/13/7842946t1h0343.jpg)
Nicaragua armee kutsus üles lõpetama riiki haaranud vägivalda ja distantseeris ennast president Daniel Ortegast.
Nicaragua armee kutsus lõpetama riiki laastavat vägivalda
13. mai 2018, 16:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Armee sõnul ei kavatse nad valitsusvastaseid meeleavaldusi maha suruda.
Meeleavaldused presidendi vastu eskaleerusid aprilli keskpaigas ning politsei reaktsioon on olnud äärmiselt karmikäeline. Rahutuste käigus on hukkunud vähemalt 51 inimest.
«Me oleme need samad informeerimata inimesed, kes töötavad enda heaolu nimel ja seetõttu kutsume üles peatama vägivalda ja destabiliseerivaid samme,» teatas armee avalduses.
«Meil pole mingit põhjust kedagi alla suruda,» ütles armee pressiesindaja Manuel Guevara varem.
«Meie arvates on lahenduseks dialoog,» rõhutas ta. Sõjavägi tõrjub katseid väänata arusaama sõjaväe sammudest, selleks et luua mulje rahva allasurumisest Ortega valitsuse heaks, lisas ta. Sõduritel on kohustus kaitsta strateegiliselt olulisi ja sümboolselt tähtsaid paiku.
Rahutused puhkesid valitsuse pensionireformi üle, millega kasvab töötaja ja tööandja panus tulevasse pensionisse, kuid pensionisummad kahanevad viis protsenti. Esmalt hakkasid mässama üliõpilased ning protestimeeleolud levisid seejärel kiiresti teistesse ühiskonnakihtidesse. Nüüdseks on valitsus sellest kavast loobunud.
Meeleavaldajad protestivad enda sõnul ka valitsuse jõumeetodite ning suletud poliitilise süsteemi vastu.
Ootamatu vägivallalaine üldiselt julgeolekujõudude küllaltki range kontrolli all olevas riigis on toonud kaasa rahvusvahelise kogukonna pahameele. Vaoshoitusele on kutsunud nii USA, Euroopa Liit kui ka paavst Franciscus.
1979. aastal Somoza perekonna diktatuuri kukutanud sandinistide juht Ortega valiti esimest korda Nicaragua presidendiks 1985. aastal viieks aastaks. Ortega tõugati omakorda võimult 1989. aastal pärast kodusõda USA rahastatud parempoolsete mässulistega.
Seejärel oli ta 17 aastat opositsioonis, kuid valiti 2006. aastal taas riigipeaks ja on seda ametit pidanud tänini.