/nginx/o/2008/10/30/88290t1h1f86.jpg)
Läti õiguskantsleri ameti koostatud raporti kohaselt puudub 17. protsendil riigis elavatest isikutest kodakondsus.
Lätis puudub kodakondsus kuuendikul elanikest
/nginx/o/2017/01/11/6244337t1h8033.jpg)
30. oktoober 2008, 14:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Läti õiguskantsler esitas eile parlamendi kodakondsusseaduse rakendamisega tegelevale komiteele raporti, mille kohaselt elab riigis 372 421 kodakondsuseta isikut, vahendas leta.lv.
Komitee esimehe Peteris Tabunsi sõnul oli mittekodaniku staatus «ajutine lahendus», et iseseisvumise järel Lätisse elama jäänud inimesed taotleksid naturalisatsiooni korras Läti kodakondsust või võtaksid endale mõne teise riigi kodakondsuse.
Tabunsi kinnitusel on juba alates 1998. aastast olnud mittekodanikel võimalus naturalisatsiooni teel Läti kodakondsust taotleda. «See, kas nad seda tahavad või mitte, on nende valik,» täpsustas Tabuns.
Viimastel aastatel on vastu võetud mitmeid otsuseid, et kodakondsuse saamist efektiivsemaks muuta. Näiteks saab lapse kodakondsuse valida vahetult pärast tema registreerimist.
Kodakondsuse taotleja peab Läti vabariigis olema vähemalt 15-aastane, elanud riigis elamisloa alusel vähemalt viis aastat, oskama keelt, tundma riigi ajalugu ja põhiseadust, omama püsivat sissetulekut ning teadma ka peast Läti hümni sõnu. Lisaks peab kodakondsuse taotleja loobuma teise riigi kodakondsusest.
Möödunud aastal tööd alustanud Läti õiguskantsleri amet koostas raporti Läti vasakpoolse erakonna Inimõiguste Eest Ühendatud Lätis palvel. Erakond esindab seimis venelasi ja vasakpoolseid lätlasi.
Aastatel 1999-2007 loobus Läti kodakondsusest 2452 inimest, kellest 1360 võttis endale Vene kodakondsuse. Niinimetatud halli passi omanikud on eelnevatel aastatel ühinenud protestidega Läti kodakondsusseaduse kui ka keeleseaduse vastu ning venekeelse koolihariduse kaitseks.