Putin välistas Krimmi tagastamise ning soovitas Ukrainal anda Donbassile eriseisundi (7)

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vladimir Putin.
Vladimir Putin. Foto: Mikhail Metzel/TASS/Scanpix

Mingeid tingimusi Krimmi Ukrainale tagastamiseks ei ole ja ei saa olla, ütles Vene president Vladimir Putin usutluses Austria telekanalile ORF. Samas soovitas ta Ukrainal anda konflikti lõpetamiseks Donbassile eristaatus.

«Ei ole selliseid tingimusi ega saagi olla,» ütles Putin vastuseks küsimusele, mis peab juhtuma, et Venemaa tagastaks Krimmi Ukrainale.

Kommenteerides ajakirjaniku viidet enda vastuolulistele avaldustele Vene sõjaväelaste viibimise kohta Krimmis Ukraina võimuvahetuse järel, rõhutas Vene president, et «Vene väed on Krimmis alati olnud, seal oli meie kontingent».

«Kui Ukrainas toimus põhiseadusvastane relvastatud riigipööre, haarati jõuga võim, viibisid meie väed Krimmis seaduslikel alustel, meil oli seal lepingu alusel sõjaväebaas,» märkis ta enne täna algavat Viini-visiiti antud intervjuus Austria telekanalile ORF.

«Meie esimene tegu oli suurendada valvekontingenti meie sõjaväeobjektidel, kus nägime mitmesuguste rünnakute ja ligitikkumiste ettevalmistusi. Vaat, millest kõik algas. Rääkisin teile kindlalt, et peale selle seal kedagi teist ei olnud, kuid seal olid meie lepingujärgsed väed,» lisas Putin.

Vene riigipea jätkas: «Kui Ukrainas hakkas kerima põhiseadusvastase tegevuse spiraal, kui Krimmi inimesed tundsid end ohus olevat, kui nende juurde hakati juba rongidega rahvuslasi saatma, hakati blokeerima autobusse ja autotransporti, tekkis inimestel soov end kaitsta.»

Seetõttu tekkis Krimmi elanikel soov viia ellu oma enesemääramisõigus, mis oli neil nii Ukraina seaduste raames kui ka ÜRO põhikirja kohaselt, seletas Putin.

«Sel hetkel meie relvajõud, mis ei ületanud arvult isegi baasilepingujärgset kontingenti, tegid mida? Tagasid sõltumatute vabade valimiste toimumise – Krimmis elavate inimeste vaba tahteavalduse,» ütles ta.

Sel viisil, rõhutas Putin, sai Krimm iseseisvuse mitte Vene vägede sissetungi, vaid Krimmi elanike vaba tahteavalduse kaudu avatud rahvahääletusel.

Rääkides konfliktist Ida-Ukrainas tõi Putin võrdluse Tšetšeeniaga, kus leiti lahendus jäämiseks föderatsiooni koosseisu, ning soovitas Ukrainal rakendada sama lähenemist Donbassis.

«Jah, Al-Qaeda äärmuslikud osised tahtsid selle ala põhimõtteliselt Venemaa küljest kiskuda ja moodustada Mustast merest Kaspia mereni kalifaadi. Ei usu, et Austria ja Euroopa olnuks selle üle rõõmsad, midagi head sellest ei tulnuks,» ütles Venemaa president.

Sel viisil vastas Putin Krimmi Venemaaga ühinemise rahvahääletusest rääkides küsimusele, kas Tšetšeenia, Dagestani ja Ingušimaa inimesed võinuks korraldada samamoodi rahvahääletuse ja eralduda Venemaast.

Putin meenutas seejuures, et «tšetšeeni rahvas ise tuli valimistel sootuks teisele järeldusele, ja arutelu käigus, pärast igasuguseid veriseid sündmusi, kirjutas tšetšeeni rahvas ikkagi alla lepingu Venemaaga».

Riigipea rõhutas: «Venemaa jõudis enda jaoks väga keeruliste otsusteni, võimaldades Tšetšeeniale ja hulgale teistele subjektidele staatuse, mis andis nendele Vene föderatsiooni raames suurema iseseisvuse.»

«Ja lõpptulemusena oli see tšetšeeni rahva enda otsus, ja me oleme selle üle väga rõõmsad ja peame neist lepetest kinni,» ütles Putin.

Tema arvates võiks sedasama teha Donbassiga Ukrainas.

Ta meenutas, et Ukraina iseseisvuse ideoloogid, ukraina rahvuslased rääkisid veel 19. sajandil vajadusest moodustada iseseisev, Venemaast sõltumatu Ukraina riik.

«Kuid paljud neist rääkisid vajadusest säilitada väga head suhted Venemaaga, rääkisid vajadusest moodustada sõltumatu Ukraina riik föderaalsetel alustel. Juba siis,» rõhutas ta.

«Aga täna on minu arvates see üks küsimustest, mis on Ukrainas tähtsaimaid. Kuid seda teeb loomulikult Ukraina ise,» võttis Putin oma jutu kokku.

Kommentaarid (7)
Copy
Tagasi üles