/nginx/o/2011/06/13/626182t1h6e32.jpg)
Leedul õnnestus reedel saada 26 Euroopa Liidu liikmesriigi poliitiline toetus, et jätkata kommunismiperioodi inimsusevastaste kuritegude paljastamist. Lisaks tahab Leedu tõsta avalikkuse teadlikkust erinevate Euroopa totalitaarsete režiimide kohta.
Euroopa Liit hakkab toetama Leedu võitlust kommunistliku minevikuga
/nginx/o/2013/07/05/1875352t1h3032.jpg)
13. juuni 2011, 14:56
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Leedu justiitsminister Remigijus Šimašius ütles reedel euobserver.com-le, et nad tahavad juhtida tähelepanu kõikide totalitaarsete režiimide kuritegudele, sest oluline on teada, mis juhtus ka teistes maades peale Leedu.
Šimašiuse sõnul muudavad Liibüa ning Süüria totaalsete režiimide sooritatud kuriteod veelgi vajalikumaks täpselt hinnata nõukogude võimu ebaseaduslikke tegusid Ida-Euroopas.
Reedel kiitsid ELi justiitsministrid dokumendi heaks, kuid samas viitab see ainult kommunismi ning natsismi kuritegudele. Ka Šimašius tunnistas, et dokumendi allakirjutamisele eelnes pikk arutelu selle üle, millist väljendusviisi erinevate totaalsete režiimide hõlmamiseks kasutada.
«Mõnes riigis oli pikka aega poliitiliselt ebakorrektne rääkida nõukogude kuritegudest. See on osa Teise maailmasõja pärandist, mil Nõukogude Liit oli lääne liitlane,» sõnas Šimašius.
Ta lisas, et Leedu perspektiivist vaadatuna on üsna imelik, et ükski rahvusvaheline kohus ei tegele kommunismiperioodi kuritegudega, kuid vähemalt on nüüd Euroopa Liidu tasandil aktsepteeritud selliste kurjategijate vastutusele võtmine.
Küsimuse all oli ka kommunistlike režiimide sooritatud kuritööde eitamine ning sellele vastavad karistused. Ministrid keeldusid seda võrdsustamast holokausti eitamisega ning põhjendasid otsust «rahvuslike asjaolude, õiguslike traditsioonide ning sõnavabaduse» arvesse võtmisega.
ELi deklaratsioon jääb sisult üsna üldsõnaliseks, kuid Šimašiuse sõnul on tegu selge poliitilise seisukohavõtuga, mis annab Euroopa Komisjonile ning riikide valitsustele kätte mõned põhisuunad selle kohta, kuidas tegeleda totalitaarrežiimide pärandiga.
Dokumendis seisab, et kõigile totalitaarse režiimi ohvritele peab osaks saama õiglane kohtlemine ning peale selle tuleb kindlustada selliste kuritegude ärahoidmine, vahendab euobserver.com.