Taani koosseisu kuuluval poolautonoomsel Gröönimaal toimub täna referendum, kus hääletatakse suurema autonoomia üle.
Gröönimaal hääletatakse ulatuslikuma autonoomia üle
25. november 2008, 09:51
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
80 protsendi ulatuses jääga kaetud saar on olnud Taani võimu all ligi 300 aastat, kuid analüütikute hinnangul võib tänane rahvahääletus sillutada teed saare lõplikule iseseisvumisele, vahendas AFP.
Vaatamata sellele, et referendumi tulemus pole piirkonna omavalitsusele ametlikult siduv, on sotsiaaldemokraatidest ja konservatiividest koosnev valitsus kinnitanud, et toetab rahva enamuse otsust.
Suuremat autonoomiat taotleb Gröönimaale eelkõige sotsiaaldemokraatlik Siumut, millel on oma esindaja Taani parlamendis, kus autonoomsel piirkonnal on kokku kaks kohta. Teine koht kuulub iseseisvust taotlevale vasakpoolsele Inuit Ataqatigiiti parteile. Valitsuskoalitsiooni moodustavad Siumut ja konservatiivne Atassut, millest viimane toetab tihedamate suhete jätkumist Taaniga.
Viimaste arvamusküsitluste kohaselt kavatseb enamik jäise saare elanikke hääletada suurema autonoomia poolt. Instituudi HS Analyse korraldatud küsitluse tulemuste kohaselt toetab täielikku autonoomiat 61 ja selle vastu on 15 protsenti valijatest. 19 protsenti ei olnud oma otsuses kindlad ja viis protsenti ei kavatsenud osaleda. Oma arvamuse sai uuringus välja öelda Gröönimaa ligi 57 000 elanikust veidi üle tuhande.
Pooldava otsuse korral jõustuks saare uus status järgmise aasta 21. juunil ja selle järgi saaks Gröönimaa kohalik valitsus täieliku kontrolli loodusvarade, justiits- ja politseiasjade ning teatavas ulatuses ka välispoliitika üle. Samuti tähendaks suurema autonoomsuse heakskiitmine eskimode innuttuti murrde ehk grööni keele tunnistamist saare ametlikuks keeleks.
Praegu kontrollitakse Taaniga ühiselt maavarade kasutamist, mis ongi kujunenud üheks peamiseks küsimuseks, sest saarel leidub krüoliiti, sütt, marmorit, tsinki, tina, hõbedat, kulda, niobiiumi, tanaliidi, uraani, rauda, teemante, kuid ka naftat ja gaasi.
Gröönimaa kohus on osa Taani kohtusüsteemist ja emariigi pädevusse kuulub lisaks ka piirkonna kaitse- ja välispoliitika. Gröönimaal on siiski õigus välissuhetes kaasa rääkida kõikides küsimustes, mis on otseselt Gröönimaaga seotud. Samuti on Gröönimaal ja Taanil ühine õigussüsteem ning viimane korraldab ka saart ümbritseva territoriaalmere valvet.
1973. aastal ühines maailma suurim saar koos Taaniga Euroopa Liiduga, mis tollal kandis nime Euroopa Majandusühendus, kuid kuus aastat hiljem sai Gröönimaa autonoomia ning 1982. aastal toimunud rahvahääletuse tulemusena hääletas enamus gröönlastest ELst väljaastumise poolt. Kolm aastat hiljem lahkuski Gröönimaa euroliidust, olles seni ainus piirkond, mis on blokist välja astunud.
Siiski on Gröönimaa sõlminud ELga pikaajalise kalapüügilepingu, mis on piirkonna majanduse alustala ja tagab sealsete kalatoodete juurdepääsu euroliidu turgudele. Lisaks on Gröönimaa Põhjamaade Nõukogu ja Arktilise Nõukogu liige.