Venemaa asevälisministri sõnul teeb neile muret USA kava paigutada raketitõrjesüsteemi osised Rumeeniasse ja Türgisse.
Venemaa: me ei dramatiseeri raketikilpi üle
21. september 2011, 12:20
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Tehingud Rumeenia ja Türgiga pole meie jaoks midagi uut. Selles pole midagi dramaatilist,» kommenteeris asevälisminister Sergei Rjabkov RIA Novosti vahendusel.
Tema sõnul valmistab Venemaale muret aga asjaolu, et Kremli seisukohti eiratakse ning seetõttu ei saa Venemaa olla kindel, et rajatav raketitõrjesüsteem pole suunatud nende vastu.
Varem on Venemaa soovinud detailseid andmeid raketikaitsesüsteemi kohta. Näiteks, kui palju ja millist tüüpi püüdurrakette kasutatakse, kui kiiresti need lendavad ning kuhu raketid ning radarid paigutatakse.
Samuti on Venemaa seisnud vastu sellele, et raketikaitsesüsteemi osised paigutatakse Venemaa piiride lähedale, nimetades seda ohuks oma riiklikule julgeolekule.
NATO liikmesriike Euroopas kui ka Põhja-Ameerika mandril kaitsva raketikaitsekilbi arendamises jõudsid alliansi liikmesriigid kokkuleppele möödunud aastal toimunud Lissaboni tippkohtumisel.
Kava näeb ette USA püüdurrakettide ja radarite paigutamist Euroopa territooriumile ning tänaseks on Ühendriigid jõudnud kokkuleppele Poola, Rumeenia ja Türgiga. Samuti soovib NATO paigutada Aegis-süsteemiga varustatud laevad Vahemere piirkonda.
Samal tippkohtumisel võtsid alliansi 28 liikmesriiki vastu ka uue strateegilise kontseptsiooni, mis nimetab koostööd Venemaaga strateegiliset tähtsaks, kinnitades, et NATO ei kujuta Venemaale ohtu. Kuigi NATO lubas teha Venemaaga koostööd ka kavandatavas raketikaitsesüsteemis, pole selge selle avatus Venemaale.
Seejuures on USA ja NATO kinnitanud, et uus lahendus luua raketiohu vastu lühi- ja keskmaarakettide tõrjesüsteem pole suunatud Venemaa vastu. Eelkõige on räägitud Iraanist lähtuvast ohust.
Ka on Washington ja NATO avaldanud valmisolekut teha Venemaaga senisest suuremat koostööd, kuid Moskva suhtub koostööpakkumistesse ettevaatlikult, öeldes, et tahab suuremat sõnaõigust raketiohu hindamisel ja vastumeetmete määramisel.
Venemaa president Dmitri Medvedev on varem hoiatanud, et kui läänepartneritega ei õnnestu sel teemal kompromissi saavutada, tuleb võtta kasutusele vastuabinõud ehk arendada Vene tuumavõimekuse ründepotentsiaali.