Berliinis tapetud grusiini mõrvas kahtlustatakse Moskvat

Vene lipp Berliinis.

FOTO: Odd Andersen/AFP/Scanpix

Saksa luuramisjuhtumeid uurivad prokurörid võtavad peagi üle endise Tšetšeenia sõja veterani Zelimhan Hangošvili mõrvajuurdluse, sest mõrvas kahtlustatakse Vene võimuorganeid.

Vene kodanik tappis 23. augustil Berliinis Kleiner Tiergarteni pargis Gruusia kodanikust 40-aastase Hangošvili. Osa Saksa poliitikuid ja meediaväljendeid süüdistab mõrvas Moskvat, kuid Venemaa eitab seda.

Hangošvilit tulistati kaks korda pähe ja tema tapnud mees viskas pealtnägijate sõnul hiljem relva kive täis kotiga jõkke.

Saksa politsei vahistas hiljem kahtlusalusena 49-aastase mehe, kelle nimeks anti ainult Vadim S.

Väljaande Bellingcat andmetel oli tegu palgamõrtsukas Vadim Nikolaevitš Krasikoviga, kes kasutas passi valenimega Vadim Sokolov. Samuti on tema tegelik sünniaasta 1965, mitte 1970, nagu võltsdokumentidest lähtub.

Moskva väljastas 2015. aastal Krasikovi osas Interpolile rahvusvahelise tagaotsimisnõude seoses ärimees Albert Nazranovi mõrvaga Moskvas 2013. aastal. Aasta pärast võeti see tagasi.

Bellingcati sõnul jätkas Krasikov lennureise Venemaal ning külastas isegi okupeeritud Krimmi ja Kasahstani. Järelikult pidid Vene ametid olema Krasikovist teadlikud.

Samal ajal kustutati Vene riiklikust andmebaasist pea kõik viited Krasikovile, keskpolitsei andmebaasis ei ole tema nimega kuritööprofiili.

«Föderaalne prokuratuur kahtlustab mõrva tellimises Vene riigiorganeid,» kirjutas Der Spiegel.

Leht lisas, et föderaalprokurörid võtavad uurimise lähipäevil üle. Sama infot edastasid ka Süddeutsche Zeitung ja ARD.

Mõrva on võrreldud Vene eksspiooni Sergei Skripali mürgitamisega, mille taga olid Vene luureteenistused.

Uuriva ajakirjanduse portaal Bellingcat vahendas, et Hangošvili võitles teises Tšetseenia sõjas 1999.–2002. aastal tšetšeenide poolel ning jätkas separatistide toetamist oma kodumaalt Gruusiast.

2008. aastal värbas ja relvastas ta vabatahtlike üksuse, kes võitles Gruusias Vene vägede vastu.

Pärast kahe atendaadikatse üleelamist Gruusias põgenes ta Saksamaale, kus ta taotles asüüli.

Tagasi üles