iDeal kampaania

Ametnik süüdistab Soome välisministrit hirmuõhkkonna loomises

Finland's Foreign Minister Pekka Haavisto answers a journalist's question during a news conference with Sweden's Foreign Minister Ann Linde and Belarus Foreign Minister Vladimir Makei in Minsk, Belarus, Monday, Nov. 25, 2019. (AP Photo/Sergei Grits)

FOTO: Sergei Grits/AP

Soome välisministeeriumi konsulaarosakonna juht Pasi Tuominen arvustab lehele Helsingin Sanomat antud usutluses välisminister Pekka Haavisto juhtimisstiili ja heidab talle ette seadusrikkumisi.

Tuomineni arvates on Haavisto konsulaarosakonnaga eri meelt ka selles, mis eeldustel saavad Venemaal asuvad konsulaadid väljastada Soome viisasid.

Välisministeerium on võtnud Venemaa puhul kasutusele Schengeni viisareeglitest lähtuvad dokumendidnõuded. See tähendab, et venelastest viisataotlejad peavad esitama andmed oma sissetulekust või varadest ning põhjuse, miks nad Soome reisivad.

Tuomineni sõnul sai ta ministeeriumi kantseleist sõnumi, kus minister palub võtta viisade taotlemises kasutusele võimalikult paindlikud menetlused.

«Soome sai poolteist aastat tagasi Euroopa Komisjonilt märkuse suurtest puudujääkidest Schengeni viisareeglite täitmisel, sest me pole nõudnud kõiki ühiselt kokku lepitud lisasid. Teavitasin sellest ministri kantseleid ja saatsin ka tsitaadid sellest, milliseid lisadokumente tuleb nõuda.»

Küsimus on selles: kas Soome järgib Schengeni eeskirju, milles riigid on kokku leppinud, või ministri poliitilist nägemust. 

«Siin on ministri tegude tõttu täiesti selgelt hirmuõhkkond. Kui sellisel asjal lubatakse juurduda ametnike kultuuri, siis on meie õigusriik tõsises ohus. On täiesti arusaamatu, kui ametnikud saavad rääkida ministrile vaid selliseid asju, mille puhul Haavisto tunneb, et need toetavad tema poliitilisi nägemusi,» ütles Tuominen.

Välisministri sõnul ei juhi ta ministeeriumi hirmuga. Tema hinnangul tegi ta selle vea, et on EL-i eesistumise ajal veetnud liiga vähe aega oma ametkonna töötajatega.

Erimeelsuste keskmes on viis, kuidas riik peaks otsustama Süürias al-Holi põgenikelaagris olevate soomlaste abistamise üle. Umbes kuu aega tagasi võeti Haavisto otsusega Tuomineni vastutusalast välja kõik laagris olevate isikute abistamist puudutavad asjad.

Toumineni arvates on otsuse läte tema ja ta alluvate nägemusest sellest, kuidas abistamise otsus langetada tuleks.

Erimeelsused jõudsid haripunkti 18. oktoobril, kui Haavisto saatis e-kirjaga juhise, kuidas laagrist inimesed Soome tuua. 

Tuomineni arvates oli juhise saatmine aga survestamine, mis asetas ohtu ametnike õiguskaitse.

«Pean enda kohustuseks öelda ministrile asju, mis on langetatud otsuse (juhise) seisukohast keelatud. Olen kahtlemata seda meelt, et ametniku ülesanne on vajadusel tuua välja ka selliseid vaatenurki, mis on vastupidised ministri nägemusega.»

Konsulaarjuhi sõnul tema ja ta alluvate seisukohad Haavistole ei meeldinud ning minister määras laagrisolijate abistamiseks ametisse eriesindaja.

«Minu arusaama järgi on ministri otsus ka seadusvastane. Otsuses ei ole esitlejat ja selles ei öelda, milline on ministri volitus. Otsuses ei öelda ka, mis alusel saab minister võtta seaduses sätestatud ülesande ära ametnikult ehk minult,» ütles Tuominen.

Üksikasjadesse laskumata ütles ta vaid seda, et konsulaarosakonna ja tema nägemuse järgi tuleb laagris olevate soomlaste abistamiseks teha esmajärjekorras poliitiline otsus valitsuses.

«Minu arusaama järgi pole minister ja tema abilised minu e-kirja sisu mõistnud. Meie arvates konsulaarteenuste seadus sellesse al-Holi juhtumisse ei sobi ja samal meelel on ka õiguskantsler. Lisaks olen ka tõdenud, et selles küsimuses saaksime tegutseda konsulaarteenuste seaduse põhimõtete pinnalt, kuid see eeldab just seda poliitilist otsust.»

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles