USA ametnikud valetasid aastaid Afganistani sõja võidulootuse kohta

USA sõjaväelased 2008. aastal Derezda orus Afghanistani ja Pakistani piiri lähistel.

FOTO: DAVID FURST / AFP / SCANPIX

Kõrged USA ametnikud on varjanud tõde Afganistani sõjalise kampaania lootusetu seisu kohta viimase 18 aasta jooksul, mil Ühendriikide sõdurid on seal viibinud, tehes teadlikult lootustandvaid avaldusi, samas kui tõendid on kinnitanud kahtluseta, et sõda seal pole võimalik võita, selgub ajalehe The Washington Post käsutusse jõudnud seni salastatud dokumentidest.

Kõnealused dokumendid pandi kokku föderaalprojekti raames, mille eesmärgiks oli välja selgitada, mis põhjusel on USA ajaloo pikim relvakonflikt läbikukkunud. Nende hulgas on üle 2000 lehekülje seni avaldamata märkmeid intervjuudest rohkem kui 600 sõjaga seotud isikuga alates kindralitest ja diplomaatidest kuni abitöötajate ja Afganistani ametnikeni, kes räägivad sõnu valimata, mis läks Afganistanis valesti.

USA valitsus püüdis varjata suurema osa intervjueeritute isikut ja nende sõnavõtte, kuid The Washington Post võitis ligipääsu materjalidele kolm aastat kestnud kohtuvaidluse käigus.

USA kaitseministeeriumi andmeil on alates 2001. aastast viibinud Afganistanis üle 775 000 USA sõjaväelase. Neist 2300 hukkus ning ligi 20 600 on saanud haavata.

Kindral Douglas Lute Mõne aasta eest Tallinas.

FOTO: Erik Prozes

«Meil puudus fundamentaalne arusaamine Afganistanist – me ei teadnud, mida me tegime,» võttis 2015. aastal antud intervjuus läbikukkumise kokku kindral Douglas Lute, kes vastutas Valges Majas nii George Bushi kui Barack Obama ametiajal Afganistani sõja küsimuste eest. «Mida me püüdsime siin teha? Meil polnud udust aimugi, mida me ette võtsime.»

Oma vestluses süüdistas Lute enam kui paarituhande USA sõjaväelase elu kaotamises bürokraatlikku käpardlikust Kongressis, kaitseministeeriumis ja välisministeeriumis.

Suurem osa selgitusi andnud USA ametnikest kõneles uurijatega eeldusel, et nende sõnad ei saa kunagi valikuks, ning möönis, et ameeriklaste sõjastrateegia oli hukatuslikult vigane ning Washington raiskas hiiglaslikke rahasummasid püüdes muuta Afganistani tänapäevaseks riigiks.

USA sõdur houidmas käes riigilippu Leathernecki baasi üleandmisel Lashkar Gah's Afganistani Helmandi provintsis 2017. aasta suvel.

FOTO: WAKIL KOHSAR / AFP / SCANPIX

Seejuures pole USA valitsus andnud kokkuvõtvat hinnangut Afganistani sõjale tehtud kulutustele. Browni Ülikooli politoloogiaprofessor Neta Crawford on hinnanud kaitseministeeriumi, välisministeeriumi ja rahvusvahelise arengu agentuuri kulutusi alates 2001. aastast kokku 934–978 miljardile dollarile, see aga ei sisalda teiste ametite, näiteks Luure Keskagentuuri või veteranideministeeriumi kulutusi.

«Mida me saime selle ühe triljoni dollarilise pingutuse eest? Kas see oli üht triljonit dollarit väärt?» päris oma intervjuus endine merejalaväe eriüksuslane ning Bushi ja Obama Valge Maja ametnik Jeffrey Eggers.

«Me ei tungi vaestesse riikidesse, et teha neid rikkaks,» rõhutas Afganistani erisaadikuna teeninud USA endine diplomaat James Dobbins. «Me ei tungi autoritaarsetesse riikidesse, et muuta neid demokraatlikuks. Me tungime vägivaldsetesse riikidesse, et muuta neid rahumeelseks ning Afganistanis me selgelt kukkusime läbi.»

USA merejalaväelased patrullimas Marjah'i piirkonnas Afganistanis 2010. aasta veebruaris.

FOTO: PATRICK BAZ / AFP / Scanpix

Dokumendid on vastuolus ka USA riigipeade, sõjaväe juhtide ja diplomaatide järjekindlate kinnitustega aastate kestel, et USA tegi Afganistanis edusamme ning sõjal oli eesmärk.

Mitme intervjueeritava väitel oli tegu USA valitsuse tahtliku katsega avalikkust eksitada ning nii USA sõjaväe peakorteris Kabulis kui ka Valges Majas moonutati statistikat sobivalt, et näidata, justkui USA oleks sõda võitmas.

«Igat andmepunkti muudeti nii, et see kujutaks parimat võimalikku pilti,» rääkis aastatel 2013 ja 2014 USA sõjaväe juhtkonna mässutõrje vanemnõunikuna teeninud kolonel Bob Crowley. «Näiteks küsitlused olid täiesti ebausaldusväärsed, sest need kinnitasid, et me teeme kõike õigesti ja muutusid lõpuks end ise lakkuvaks jäätisetopsiks,» lausus ta.

Intervjuude tegemise eest vastutava föderaalameti Afganistani Ülesehitamise Peaeriinspektori Ameti juht John Sopko kinnitas The Washington Postile, et kogutud dokumendid tõestavad, et ameeriklastele on järjekindlat valetatud.

Sopko sõnul ei püüdnud ta ajalehega peetud kohtuvaidlust kasutada Afganistani sõda puudutava kriitika varjamiseks, vaid et tema ametkonnal lihtsalt kulus kolm aastat andmete avaldamiseks, sest tema alluvuses olev väike hulk ametnikke ning teised asutused pidi materjalid enne üle vaatama.

Tagasi üles