Hiina kalamehed õngitsevad pidevalt võrkudest luuredroone

Hiina kalalaevad Jiangsu provintsis Lianyungangis. Piirkonna kalamehed on viimastel aastatel sageli tõmmanud koos saagiga välja ka luuredroone.

FOTO: STR/AFP/Scanpix

Hiina riik autasustas mullu kümmekonda kalameest spioneerimiseks mõeldud allveeseadmete välja õngitsemise eest, aasta varem sai autasu ligi paarkümmend kalurit ning sarnane tseremoonia peeti ka kolme aasta eest. Miks jääb Hiina kalastajate võrku sedavõrd palju välismaiseid luureseadeldis ning kust need kõik pärit on?

Alles hiljuti võis Hiina riigimeedias näha pealkirja: «Hiina autasustab kalureid, kes püüdsid välismaa spiooniseadmeid.» Tegu pole sugugi üksikjuhtumiga.

Viimati sai autasu 11 inimest – üks naine ja kümme meest –, kes kokku leidsid seitse väidetavat luureseadet. 2018. aastal tunnustatu kokku 18 Jiangsu provintsi kalurit, kes leidsid üheksa seadet.

Tegu polnud ainult tseremooniaga, vaid seadmete väljaõngitsemise eest ootas kalureid ka Hiina mõistes hiiglaslik autasu – kuni 500 000 jüaani (65 000 eurot).

Kust spioonallveelaevad tulevad?

Ida-Hiinas asuva Jiangsu provintsi rannajoon on üle 1000 kilomeetri pikk ning üle mere jäävad Jaapan ning Lõuna-Korea, Taiwan asub umbes 800 kilomeetri kaugusel lõunas. Just provintsi asukoht ning USA sõjaväe suur kohalolu piirkonnas selgitavad, miks sealsed kalurid leiavad oma võrkudest sedavõrd palju luureseadmeid.

Hiina pole avalikustanud, kust seadmed on pärit, öeldes vaid, et need on valmistatud teistes riikides.

Paljud kalalaevad on kasutusel kõigest maskeeringuna ning tegelevad hoopis Hiina rivaalide vastu suunatud mereluurega.

Piirkonda hästi tundev konsultant Alexander Neill lausus aga BBC-le, et asjaga võivad seotud olla nii USA merevägi, Jaapani kaitsevägi kui ka Taiwan. «See on suure rivaalitsemise piirkond,» lisas ta.

2009. aastal viidi USA mereväe rahastusel läbi uurimine, et selgitada välja allveedroonide ehk mehitamata allveesõidukite kasutusvõimalusi. Uuring pakkus välja seitse kasutusviisi, nende seas ka võimalike vaenlaste allveelaevade jälgimine, allveepommide otsimine ja kahjutuks tegemine, luuretehnoloogia transportimine ning merealuse taristu, näiteks sidekaablite jälgimine.

USA mereväe madrused hooldamas mehitamata allveesõidukit Bluefin-12D.

FOTO: HO/AFP/Scanpix

Suurima boonusena tõi uuring välja, et väikeste mehitamata allveesõidukite kasutamine on mugav, kuna need võib välja saata kuudeks ning need on piisavalt odavad, nii et nende kaotamine ei põhjusta erilist kahju. Odav tähendab antud puhul siiski kümnetesse tuhandetesse dollaritesse ulatuvat hinda.

Neilli hinnangul hulbib maailmameres selliseid seadmeid, mida leiavad Jiangsu kalurid, kokku sadu.

Sõjaväelaevad võrke panemas

See selgitab ka, miks neid jääb nii palju kinni Hiina kalurite võrkudesse – riigil on suur kalalaevastik ning paratamatult satub mõni allveedroon nende saagi sekka.

Samas kuulub Hiina kalameestest osa sõjaväkke ning see võib aidata neil leida rohkem seadmeid, kui seda teevad teised riigid.

Neilli sõnul on paljud kalalaevad kasutusel kõigest maskeeringuna ning tegelevad hoopis Hiina rivaalide vastu suunatud mereluurega.

«Paberil näivad need olevat kõrgetasemelised, moodsad traalerid,» selgitas ekspert BBC-le. «Aga sisuliselt on need sõjaväelised laevad, mitte puidust, vaid terasest kerega, suurema tonnaažiga.»

Neilli kinnitusel on fotosid vaadates ilmne, et need alused on ühendatud Hiina mereväe juhtimise ja kontrolli alla.

Hiina oma mehitamata allveesõidukid

Hiina mitte ainult ei leia allveedroone, vaid kasutab neid ka ise.

Riigi 70. aastapäevale pühendatud paraadil näidati suurt mehitamata allveesõidukit HSU001, mis võib olla ise võimeline väiksemaid droone välja saatma.

Hiina mehitamata allveesõidukid sõjaväeparaadil mullu 1. oktoobril.

FOTO: Chen Yehua / imago images / Xinhua / Scanpix

Viis kuud varem püüdis aga üks Indoneesia kalamees Hiina märgistusega allvedrooni oma võrku Riau saarte juures. Kuigi selle täpne päritolu ei leidnud kinnitust, oletavad eksperdid, et see oli osa Hiina ulatuslikust allveeluure süsteemist ehk nn Suurest Hiina allveemüürist.

Tagasi üles