Putini hiljutised sammud opositsioonile eriti valikuid ei jäta

Voogedastus Venemaa presidendi Vladimir Putini aastakõnest parlamendile.

FOTO: Peter Kovalev / TASS / Scanpix

Venemaa presidendi Vladimir Putini avaldatud plaan riigivõimu harude tasakaalu muutmisest ei jäta opositsioonile erilisi valikuid, sest riigipea tahab panna muudatused rahvahääletusele ja surve opositsioonile ei vähene, kirjutab Associated Press.

Paljud peavad Putini pakutud muudatusi katseks võimul püsida, kuid erinevalt 2011. aastast, kui ta teatas oma võimulpüsimise plaanist kui tehtud teost, teatas ta nüüd, et laseb näiliselt parlamendi võimu suurendavate ettepanekute üle hääletada rahval.

Põhiseadusmuudatuste väljapakkumise järel teatas ta ka valitsuse vahetumisest ning tegi peaministriks madalat profiili hoidnud riigiametniku, kellel puuduvad poliitilised ambitsioonid.

Putini ametiaeg lõppeb 2024. aastal ning välja pakutud reform võib lubada tal püsida võimul peaministrina või riiginõukogu juhina. Põhiseadusmuudatused avalikkuses erilist pahameelt esile ei kutsunud.

Inimesi ei näinud pahandavat ka peaminister Dmitri Medvedevi lahkumine ametist ning maksuameti juhi Mihhail Mišustini määramine tema asemele.

Positiivne muutus või poliitiline skeem?

Üleskutsed meelt avaldama olid hajusad. Üks opositsiooni toetaja ärgitas inimesi liituma tema ühemeheprotestiga laupäeval presidendi kantselei ees. Teine kutsus protestijaid üles tulema pühapäeval mõistma hukka «põhiseaduslikku riigipööret» pühapäeval üritusele, kus mälestatakse kahte tapetud aktivisti.

Olukord on täiesti teistsugune 2011.–2012. aastast, mil püüdlused tagada Putini naasmine presidendiks purustasid venelaste lootuse vabama majanduse ja ühiskonna järgi ning läitsid Moskvas tohutud meeleavaldused.

Kolmapäeval peetud kõnes esitles Putin oma põhiseaduse muutmise ettepanekuid kui võimalust muuta Venemaa demokraatlikumaks. Lisaks tegi ta ettepaneku piirata presidendi võimu selliselt, et peaministrite ja ministrite ametissenimetamine läheks presidendi käest parlamendisaadikute kätte.

Putin lisas, et põhiseaduses tuleks suurendada ka riiginõukogu rolli. Riigipea võis sellega vihjata, et mõtleb võtta selles vähetuntud ning ametnikke ja kubernere koondavas nõuandvas kogus juhirollis.

Lisaks tahtis ta teha Vene seadused ülemuslikuks nii, et Euroopa Inimõiguste Kohtul poleks enam voli sundida Venemaale peale otsuseid, millega Moskva päri pole.

«(Kõik see) tugevdaks kodanikuühiskonna, erakondade ja regioonide rolli meie riigi arengu kohta võtmeotsuste langetamises,» lausus Putin neljapäeval muudatusi parlamendisaadikutega arutades.

Riigiametnikud ja kommentaatorid kiitsid Mišustinit kui efektiivset ja finantskogemusega administraatorit, kes suudab Venemaa paigal tammuva majanduse käima lükata.

Paljud venelased võivad pidada kõike seda positiivseks muutuseks, mitte keeruliseks poliitiliseks skeemiks. Reedel avaldas riiklikult rahastatud uuringufirma VTsIOM küsitluse, mille järgi ütles 45 protsenti vastanutest, et Putini pakutud muudatused ilmestavad presidendi tõelist soovi muuta olemasolevat võimustruktuuri.

Inimesed ootavad muud

Kuid opositsioonijuhid nagu Aleksei Navalnõi ütlevad, et selliseid muutusi inimesi ei soovi. Putin üritab jääda Vene ülimaks juhiks elu lõpuni ning kavatseb juhtida Venemaad kui oma valdust, mida ta iseenda ja oma toetajate vahel laiali jagab, ütles Navalnõi.

Putini muudatused ei tegele ka üldse nende probleemidega, mille lahendamist venelased tõeliselt ootavad, ütles Navalnõi liitlane Ljubov Sobol.

«Inimesed nõuavad lõppu korruptsioonile, inimesed nõuavad oma elamistingimuste paranemist. Nad nõuavad tervishoiureformi, nad muretsevad pensionireformi pärast. Kõik need nõudmised, nad ei lähe kuhugi,» ütles Sobol uudisteagentuurile Associated Press.

Opositsioonipoliitik Vladimir Milov arvas sama. Venelased on nõus taluma halvenevaid elutingimusi vaid siis, kui nad näevad tulevikus majanduskasvu. Kuid Putini avaldused näitavad, et teda see ei huvita, lisas Milov.

«See on praegu peamine konflikt Putini ja ühiskonna vahel,» lausus Milov. «Ühiskond ei jõua majanduskasvu algust ära oodata ja Putin ei hooli. Tema tegeleb muude asjadega. Üks hetk annab see tagasilöögi.»

Samas näib, et põhiseadusmuudatused uut protestilainet ilmselt ei vallanda.

«Kõik hiljutised protestid toimusid siis, kui mõnda aega kogunenud rahulolematus välja purskas, kui miski selle läitis. Põhiseaduse muutmisest ilmselt sädet ei saa,» ütles Milov.

Uuringufirma Levada sotsioloog Deniss Volkov ütles, et valitsuses toimunud ümberkorraldused on niivõrd hägused, et avalikkus nende peale ei vihasta.

«See, mis toimub, pole selge. Kas siin on asi presidendiametis? Mõnes muus valitsevas kehandis? Pole selge, mille üle inimesed pahameelt väljendama peaksid,» lausus Volkov. «Selgusetu asja vastu on raske protestida.»

Lisaks olid Putini toetusnumbrid 2011.–2012. aastal palju väiksemad. Tema lahkumist ametist tahtis rohkem kui pool riigiks. «Praegu pole mingit tungi riigi liidrit vahetada,» lisas Volkov.

Opositsioon on surve all

Lisaks püsib küsimus, kas opositsioon suudab inimesi protestima saada. Kreml keeras mullu opositsiooni aktivistidele ja poliitikutele survet peale, trahvis neid suurte summadega ning väsitas neid kinnipidamiste ja kohtuprotsessidega.

Soboli ja teiste Navalnõi liitlaste vastu käib mitu kriminaaluurimist. Sobol võlgneb trahvide tõttu riigile rohkem kui 400 000 dollarit ning ootab, et opositsiooni liikmeid ootavad ees uued trahvid.

«Sel aastal suureneb meile rakendatav surve väga suure tõenäosusega,» lausus ta.

Samas lubas Sobol, et opositsioon kavatseb võitlust jätkata. Selleks korraldatakse meeleavaldusi, vaidlustatakse valitsuse sammud kohtus ning paljastatakse korrumpeerunud ametnikke.

Neljapäeval ütles Navalnõi veebipostituses, et Mišustini abikaasa teenis maksuandmete järgi viimase üheksa aasta jooksul umbes 12 miljonit dollarit, kuigi ta ei omanud ega juhtinud ühtegi firmat.

Ta nõudis vastuseid Mišustinilt, kes juhtis peaministriks saamise eel aastaid maksuametit. Navalnõi arvates lõhnab asi korruptsiooni järgi.

Opositsioonipoliitik Dmitri Gudkovi arvates seisavad riigil peatselt ees ennetähtaegsed parlamendivalimised, sest Kreml tahab tema arvates neid pidada pigem sel aastal, mitte järgmisel.

«Neil on tuli takus ja nad tahavad (põhiseadusmuudatused) heaks kiita ametisoleva parlamendi koosseisuga, mida nad kontrollivad täielikult,» lausus Gudkov

«Ilmselgelt muudab see meie strateegiat.»

Tagasi üles