Koroonapiir Soome-Rootsi kaksiklinnas sunnib sõpru jutlema üle metalltara

Teeviit Tornios, mis näitab, kummale poole jääb Rootsi ja kummale poole Soome. Enne piiritõkke püstitamist märtsis ei teandu paljud Tornio-Haparanda kaksiklinna elanikud isegi, kust piir üldse jookseb. Foto: Sander Ilvest / Postimees

«Sõja ajal oli ka lihtsam piiri ületada,» leiab Haparanda kohalik poliitik Sven Tornberg. Botnia lahe põhjatipus Rootsis asuv Haparanda ja Soome pool piiri kohe selle vastas asuv Tornio on aja jooksul kasvanud sisuliselt üheks linnaks, kuid kahe riigi erinev koroonaviirusega võitlemise taktika tähendab, et nüüd jookseb keset asulat metalltõke ja piiri valvavad sõjaväelased, kasutusel on helikopter ja droonid.

Soome sulges oma piiri märtsi keskel ning selle käigus kerkis keset kaksiklinna metalltara – seni ei teadnud suur osa Haparanda elanikke isegi, kust piir tegelikult jookseb. Kaks linna on teinud alati edukalt koostööd ning jagavad kooli- ja päästesüsteemi. Rootsi poolt ehib skulptuur, mis kuulutab: «Heanaabruslikkusele.»

«See läheb hästi. Juttu võib ajada, aga üle piiri ei tohi asju ulatada. Ma olen siin peaaegu iga päev,» jutustas SVT-le Tornios elav Jussi Kannisto.

Ta pole sugugi ainuke, kes seisab sageli piiri ääres ning kohati tekib seal korralik rahvakogunemine. Valvurid Soome poolel hoolitsevad selle eest, et peetaks kinni kahe meetri reeglist.