Istanbuli kohus saatis kaks Amnesty Türgi endist juhti vangi

Copy
Vabaühenduse Amnesty International meeleavaldajad nõudsid reedel Istanbuli kohtuhoone ees kõigi 11 süüdistatud inimõigusaktivisti vabastamist. Kiri plakatil: "Õiglust õiguste kaitsjatele".
Vabaühenduse Amnesty International meeleavaldajad nõudsid reedel Istanbuli kohtuhoone ees kõigi 11 süüdistatud inimõigusaktivisti vabastamist. Kiri plakatil: "Õiglust õiguste kaitsjatele". Foto: AP/Scanpix

Istanbuli kohus mõistis reedel terrorismisüüdistuse alusel vangi kaks vabaühenduse Amnesty Türgi endist juhti ning lisaks veel kaks inimõiguslast, teatas ühendus.

Endine Amnesty Türgi juht Idil Eser oli üks kolmest süüdimõistetust. Kohus määras talle ühe aasta ja 13 kuu pikkuse (sic!) vanglakaristuse «terroristliku organisatsiooni abistamise eest».

Kohus mõistis teisele Amnesty Türgi eksjuhile Taner Kiliçile kuue aasta ja kolme kuu pikkuse vangistuse «terroriorganisatsiooni liikmelisuse» eest, säutsus Amnesty Türgi Twitteris.

Kohus vabastas seitse ülejäänud aktivisti, nende seas sakslase Peter Steudtneri ja Rootsi kodakondsusega Ali Gharavi.

«See on hullumeelsus. Absurdsed süüdistused, tõendid puuduvad. Pärast kolm aastat kestnud istungit mõisteti Taner Kiliç süüdi terroriorganisatsiooni kuulumises,» säutsus Amnesty Andrew Gardner.

«Piinamine jätkub. Me ei anna alla enne, kui kõik on vabaduses,» lisas Gardner.

Aktiviste süüdistati «kaose külvamises» ühiskonnas. Sarnane süüdistus esitati Türgit 2013. aasta suvel raputanud valitsusvastastel meeleavaldustel osalenud protestijatele.

Kiliç, kes on praegune Amnesty auesimees, vabastati kautsjoni vastu 2018. aasta augustis, pärast 14-kuulist vanglas viibimist.

Teda süüdistatakse sidemetes USA-s elava jutlustaja Fethullah Güleni juhitud liikumisega, mis on Türgis kuulutatud ebaseaduslikuks.

Ankara süüdistab Güleni 2016. aastal toimunud president Recep Tayyip Erdoğani vastase riigipöördekatse korraldamises aastal 2016, kuid Gülen eitab süüdistust.

Võimude väitel kasutas Kiliç krüpteeritud ByLock sõnumirakendust, mida võimude sõnul kasutati riigipöördekatse koordineerimisel.

Kuid ühe politseiraporti andmetel polnud Kiliçil telefonis seda rakendust.

Kriitikute väitel on valitsus võtnud sihikule Türgi kodanikuühiskonna pärast 2016. aastal aset leidnud riigipöördekatset, mille käigus vahistati kümneid tuhandeid inimesi, sealhulgas inimõiguslasi ja ajakirjanikke, väidetavate sidemete pärast Güleniga.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles