Kosovo ja Iisrael sõlmisid diplomaatilised suhted
Iisrael ja Kosovo sõlmisid esmaspäeval diplomaatilised suhted ning Priština tunnustab Jeruusalemma juudiriigi pealinnana, minnes sellega vastuollu ülejäänud islamimaailmaga.
Iisrael on augustist alates Abrahami lepete raames sõlminud endise president Trumpi vahendusel diplomaatilised suhted nelja Araabia riigiga.
Kuid suurem osa neis lepingutes osalevatest Araabia riikidest – Araabia Ühendemiraadid, Bahrein, Maroko ja Sudaan on öelnud, et nende diplomaatilised esindused on Tel Avivis. See on kooskõlas üleilmse konsensusega, mis ei tunnista Jeruusalemma Iiraeli pealinnana, kuni Palestiina konfliktil lahendust pole.
Vastutasuks oma esinduse loomise eest Jeruusalemma tunnustab Iisrael Kosovot, kes soovib suuremat legitiimsust oma 2008. aasta iseseisvusdeklaratsioonile Serbiast.
Koroonaviiruse piirangute tõttu kirjutasid ametnikud esmaspäeval ühisdeklaratsioonidele alla eraldi nii Jeruusalemmas kui Prištinas.
Iisraeli välisminister Gabi Ashkenazi ütles, et tseremoonia oli «esimene kord ajaloos, mil diplomaatilised suhted sõlmiti Zoomis.»
Ta lisas, et kiidab heaks Kosovo ametliku palve avada saatkond Jeruusalemmas.
Kosovo välisminister Meliza Haradinaj-Stublla tänas Iisraeli, kellest sai 117. riik, mis tunnustas Kosovo iseseisvust. Pea kõik lääneriigid on seda teinud. Hiina, Venemaa ja viis EL-i liikmesriiki pole Kosovo iseseisvust tunnustanud.
«Kosovo ootas väga kaua diplomaatiliste suhete sõlmimist Iisraeliga,» lausus Haradinaj-Stublla.
«Tähistame uut peatükki meie riikide vahelistes ajaloolistes sidemetes, oleme käinud pika ja raske tee, et jääda alles rahvana ning saada oma riik,» lisas ta.
Haradinaj-Stublla tänas ka Trumpi, kes teatas 2017. aasta detsembris, et Washington kolib oma Iisraeli saatkonna Jeruusalemma.
Trumpi mantlipärija president Joe Biden teatas, et ei plaani seda otsust tagasi pöörata.
Kuid Bideni presidendivalimiste kampaania ajal viidati, et tema administratsioon soovib avada esinduse ka Ida-Jeruusalemmas, et tihendada sidemeid palestiinlastega, kes peavad linna idaosa oma tulevase riigi pealinnaks.
Septembris teatas Trump tippkohtumisel, mis korraldati esialgselt Kosovo ja Serbia vahelise kokkuleppe saavutamiseks, et Kosovo ja Iisrael sõlmivad diplomaatilised suhted.
Kuid märkimisväärseim osa tippkohtumisest oli Kosovo ja Iisraeli teade vastastikusest tunnustamisest ning Serbia teade, et järgitakse Washingtoni eeskuju ning riigi saatkond kolitakse Jeruusalemma.
Kuid seni pole Serbia oma lubadusest kinni pidanud ning mõningad ametnikud väidavad, et kokkulepe polnud siduv.
Ashkenazi teatel töötab Iisrael «stabiilse Balkani» nimel, kuid esmaspäevasel tseremoonial on diplomaatilised tagajärjed.
Iisraeli välisministeeriumi Balkani osakonna juht Dan Oryan lausus sel nädalal ajakirjanikele, et Kosovo tunnustamine tekitab serblastele märkimisväärset "valu".
Ühes Euroopa kõige keerulisemas vaidluses keeldub Serbia tunnustamast Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni pärast viimase lahkulöömist Serbiast 1998.-1999. aasta verise sõja järel, millele tegi lõpu NATO Serbia vägede pommitamine.
Sõjas hukkus üle 13 000 inimese, enamasti Kosovo albaanlased, kes moodustavad elanikest enamuse.
Mõlemad riigid on juba kümme aastat osalenud EL-i juhitud läbirääkimistel suhete normaliseerimiseks, kuid seni edutult.