Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

EL ja NATO lubasid Leedus koostööd hübriidohtude vastu
Täiendatud kell 20.04

NATO peasekretär Jens Stoltenberg Vilniuses. FOTO: NATO/EPA/Scanpix

Euroopa Liidu ja NATO juhid lubasid täna hoogustada koostööd hübriidohtude vastu; kõnelustel Leedus olid kesksel kohal Valgevene rändekriis ja Vene vägede koondumine Ukraina piiri lähedal.

NATO peasekretär Jens Stoltenberg kordas oma üleskutset Venemaale deeskaleerida olukorda Ukraina piiril ning hoiatas tagajärgede eest, kui Moskva jõudu peaks kasutama.

Stoltenbergi ja Euroopa Komisjoni juhi Ursula von der Leyeni visiit leiab aset enne sel nädalal Lätis toimuvat NATO välisministrite, sealhulgas USA välisministri Antony Blinkeni kohtumist.

Stoltenberg ja von der Leyen süüdistasid Valgevenet migrandikriisi korraldamises oma piiril, nimetades seda «hübriidohuks» Euroopa Liidule. President Aljaksandr Lukašenka režiim on oma vastutust eitanud.

Hübriidoht on julgeolekuprobleem, mis ühendab traditsioonilised sõjalised vahendid ja mittesõjalised taktikad, nagu desinformatsioon.

«Sellistele sündmustele reageerimiseks on oluline, et Euroopa Liit ja NATO töötaksid käsikäes,» ütles von der Leyen ühisel pressikonverentsil Stoltenbergi ja Leedu liidritega.

Von der Leyen ütles ka, et EL on otsustanud kolmekordistada 200 miljoni euroni piiri haldamise rahastamist Lätis, Leedus ja Poolas aastatel 2021 ja 2022.

Tema sõnul läheb raha patrullsõidukitele ning elektroonilise seire vahenditele, muu hulgas droonidele.

Stoltenberg lisas: «Arutasime, kuidas saaksime NATO ja EL-i koostööd tõhustada, muu hulgas uue ühisdeklaratsiooni kaudu, sest koos töötades oleme tugevamad ja turvalisemad.»

Tuhanded migrandid – peamiselt Lähis-Idast – on viimastel kuudel ületanud või püüdnud ületada Valgevene piiri EL-i ja NATO idapoolsete liikmesriikide Läti, Leedu ja Poolaga.

Leedu president Gitanas Nausėda ütles sündmustele Valgevene piiril viidates, et «kui julgeolekuolukord läheb veelgi hullemaks, ei välista me konsultatsioone NATO artikli 4 alusel».

NATO asutamislepingu kohaselt võib iga liige kutsuda kokku NATO nõupidamise, kui tunneb, et tema julgeolek või iseseisvus on ohus.

Poola on samuti hoiatanud, et võib seda artiklit kasutada.

Naaberriigis Lätis teisipäeval algaval kahepäevasel NATO välisministrite kohtumisel domineerib mure Vene vägede koondumise pärast Ukraina piiri lähedal.

Stoltenbergi sõnul on tankide, suurtükiväe, droonide ja tuhandete lahinguvalmis sõdurite «ebatavaline» kogunemine «mitmel põhjusel väga murettekitav» ka selle tõttu, et «on provotseerimata ja seletamatu».

«Sõnum Venemaale on, et nad peaksid deeskaleerima, vähendama pingeid ja olema läbipaistvad,» ütles ta, lisades, et «kui nad otsustavad jõudu kasutada, on sellel loomulikult tagajärjed».

«Me oleme valmis kaitsma oma liitlasi ja jätkame oma partneri Ukraina poliitilist ja praktilist toetamist,» lausus NATO juht.

Tagasi üles
Back