Hispaaniat ja Portugali kimbutab erakordne talvepõud
Portugali keskosas on pikk põud toonud päevavalgele Vilari küla varemed, mis jäid veel alla 70 aasta eest, kui ehitati veehoidla.
«Ma ei ole seda kunagi näinud,» ütles 76-aastane Carlos Perdigão, vaadates varemes kivimaju, mille neelas Zêzere jõgi, kui sellele 1954. aastal tamm rajati.
Nüüd seisab Vilari küla jõe kaldal, märgiks erakordsest põuast, mis on tabanud Portugali ja Hispaaniat harilikult vihmasel aastaajal.
Mõlema riigi ilmateenistuse andmetel oli 2000. aasta jaanuar kõige kuivem sestpeale, kui temperatuure registreerima hakati. Tänavune talv on teisel kohal.
Praegune põud on erakordne oma intensiivsuse, ulatuse ja pikkuse poolest, ütles Portugali meteoroloogiaameti IPMA kliimateadlane Ricardo Deus.
Portugali 55 veehoidlast vaid 24-s on vett täis, viies on seda aga alla 20 protsenti, näitavad Euroopa Liidu kaugseireteenistuse Copernicus andmed.
Eriti rängalt on põuda tunda riigi lõunatipus Algarves, mis on üks Euroopa populaarsemaid turismipiirkondi.
Hispaanias oli jaanuaris sademeid vaid neljandik normist, ütles ilmateenistus AEMET.
Põud algas 2021. aasta lõpus ning nüüdseks on karjakasvatajad tõsises hädas loomasöödaga ning pärsitud on hüdroenergia tootmine.
Portugal andis veebruari alguses viiele hüdroelektrijaama veehoidlale käsu peatada vee kasutamine elektri tootmiseks ja seada esikohale inimeste varustamine.
Portugal saab 30 protsenti elektrist hüdroelektrijaamadest.
Hispaanias on veereservidest olemas vaid 45 protsenti, kõige hullem on olukord lõunas Andaluusias ja kirdes Kataloonias.
Lähinädalatel ei ole kummaski riigis kergendust loota, sest prognooside põhjal jääb sademeid hooaja keskmisest tunduvalt vähemaks.