Venemaal algas kevadine ajateenistusse kutsumine (1)
Venemaa alustas reedel oma kodanike kevadist ajateenistusse kutsumist, lubades, et noori ei saadeta sõdima Ukrainasse, kus Moskva ametlikel andmetel on hukkunud juba üle 1000 inimese.
Vene presidendi Vladimir Putini päev varem avaldatud dekreedi kohaselt kutsutakse 1. aprillist 15. juulini 2022 ajateenistusse 134 500 inimest. Seda on veidi vähem kui 2021. aastal, mil ajateenistusse läks 134 650 kodanikku.
Vene kaitseminister Sergei Šoigu lubas 29. märtsil, et sel kevadel teenistusse värvatud Venemaa kodanikke ei saadeta ühtegi «tulipunkti».
Vene armee võtab nekruteid vastu kahel korral aastas, kevadel ja sügisel, kui meessoost kodanikud vanuses 18 kuni 27 eluaastat peavad läbima sõjaväelise kohustuse tähtajaga üks aasta.
Üldjuhul on ajateenistus kohustuslik meestele, ent paljud venelased väldivad kasarmuelu kõrgkooli pääsemise läbi või hoiavad lihtsalt kõrvale.
Šoigu ütles samuti, et praegu teenistust lõpetavad sõdurpoisid saadetakse samuti koju, mitte «tulipunktidesse».
Putin ütles 8. märtsil, et ta ei saada ajateenistujaid ega reserviste võitlema Ukrainasse.
Ent Vene armee pressiesindaja ütles samal päeval hiljem, et ajateenijad saadeti «ekslikult» Ukrainasse mõne väeüksuse koosseisus. Ehkki enamik neist on naasnud Venemaale, on siiski mõned võetud sõjavangi, ütles ta toona.
Nimetuks jääda soovinud USA ametnik ütles sel nädalal, et avalikustatud luureandmete kohaselt ei olnud Putin teadlik ajateenistujate saatmisest Ukrainasse.
Venemaa sõltumatu meedia, millest tänaseks on suur osa suletud, keelatud või piiratud tegevusega, ning vabatahtlike ühendused on teatanud, et osa ajateenistujaid saadeti rindele pärast professionaalse armeega liitumise lepingu allkirjastamist, mida nad olid sunnitud tegema suure surve all.
Ka Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov kinnitas reedel, et ajateenistujaid ei saadeta Ukrainasse.
«Sel ei saa olla midagi pistmist sõjalise erioperatsiooniga Ukrainas. Ajateenistujaid sinna ei saadeta,» sõnas ta.
Venemaa armee teatas läinud nädalal, et Ukrainas on saanud surma 1351 sõdurit ning haavatuid on 3825.
Ukraina võimude ametlikud andmed on enam kui kümme korda suuremad. Lääneriikide hinnangud, seal hulgas USA oma, märgivad Venemaa kaotuste arvu pigem lähemale Ukraina esitatud andmetega.