INTERVJUU ⟩ Väike ja poolokupeeritud – Iisraeli mudel käib Küprosele üle jõu

Küprose eriväelased mullusügisesel iseseisvuspäeva paraadil. Foto: Philippos Christou/AP/Scanpix

Isegi kui Küpros üritab kaitsesse rohkem investeerida, leidub alati Türgi või keegi teine, kes hakkab seda takistama, ütleb Oslo Rahu-Uuringute Instituudi (PRIO) Nikosias baseeruv teadur Zenonas Tziarras.

Kui ohustatuna Küpros end tunneb aastal 2022?

Türgi on Küprosele kõige tõsisem oht – sõjaväeliselt ja ka üldises mõttes peetakse teda eksistentsiaalseks ohuks meie riigile.

Ohutunnetus kasvas pärast Türgi 2016. aasta riigipöördekatset, mis muutis nende välispoliitika palju agressiivsemaks ja revisionistlikumaks. Me nägime seda kõigepealt Süüria interventsiooni vormis. Sestpeale on Türgi neli korda sekkunud Süürias, 2019. aastal Liibüas ja hiljuti Mägi-Karabahhis. Nüüd tegutsevad nad Iraagis.

Sisepoliitilised muutused, mis tegid Türgi autoritaarsemaks, tekitavad tunnetust, et me võiksime olla järgmised. Eriti arvestades, et alates 2019. aastast on nad järjepidevalt korraldanud illegaalseid naftaotsinguid Küprose vetes. Kuus või seitse korda. Mitte saare põhjaosa vetes, mille üle meil kontrolli pole, vaid lõunas, kus meil on ametlik majandustsoon.

2018. aastal oli intsident, kus Türgi mereväe alus blokeeris naftafirma ENI gaasiotsingud Küprose vetes.

Sellised sündmused tekitavad Küprose Vabariigis abituse tunnet. Me ei suuda neile sõjaliselt vastata.

Kuid mina ei ütleks, et meile on otsene sõjaline oht. Ma ei arva, et Türgi taas Küprosel invasiooni korraldaks.

Üks põhjuseid on see, et Türgi on saanud oma huve Küprosel edendada sõjalise invasioonita. Sunnidiplomaatia on toiminud kui vahend, mis on muutnud Ankara tähtsaks osaliseks Vahemere idaosa energiaplaneerimises. Türgi ütleb, et kui mina osaleda ei saa, siis ma lihtsalt nurjan selle, mida te plaanite teha.

Me pole saanud kasutada oma gaasimaardlaid. Praegu on näha, kuidas Türgi parandab suhteid Iisraeli ja Egiptusega – sellel võib olla negatiivne mõju meie energiaprogrammi tulevikule.

Ehk otsest sõjalist ohtu ei pruugi olla, kuid me peaksime Türgit vaatama kui laiemat ohtu.