Šveitsi seadusandjad toetasid teoorias relvatarneid Ukrainasse (1)
Šveitsi parlamendi alamkoda võttis kolmapäeval napi hääleenamusega vastu otsuse toetada Šveitsis valmistatud relvade tarnet Ukrainasse, kuid seda paraku vaid rangetel tingimustel, mille täitmine tegelikkuses on sisuliselt välistatud.
Riiginõukogu toetas otsust 98 poolthäälega 96 vastu, kaks seadusandjat jättis hääletamata. Sellega avaldab alamkoda valitsusele survet lubada Šveitsi relvastuse re-eksporti Ukrainasse, asi, mida riigi karmid sõjalise neutraliteedi seadused hetkel ei luba.
Otsus kutsub üles tühistama sätteid, mis praegu ei luba kolmandatel riikidel anda Kiievile üle Šveitsis valmistatud relvastust, kuid ainult sel tingimusel, kui ÜRO Julgeolekunõukogu kuulutab esmalt Venemaa sõjategevuse Ukrainas ebaseaduslikuks.
Olukorras, kus Venemaal on Julgeolekunõukogus vetoõigus, on selline stsenaarium sisuliselt välistatud.
Šveitsi kauane neutraliteedi traditsioon on olnud terava arutelu aines pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse 24. veebruaril 2022. aastal, mil 2014. aastal alanud relvakonflikt laienes täiemahuliseks sõjaks.
Ehkki rikas alpiriik, mis ei ole Euroopa Liidu liige, on astunud ühendusega käsikäes Moskvale sanktsioonide kehtestamisel, on jutt hoopis teine, kui asi puudutab sõjalist neutraliteeti.
Kiievi ja liitlaste survest hoolimata on Šveits seni keeldunud lubamast riikidel, mil on Šveitsis valmistatud relvastus, seda edasi andmast Ukrainale.
Seni on lükatud otsustavalt tagasi palved Saksamaalt, Hispaanialt ja Taanilt, viidates oma sõjamaterjalide seadusele (War Materiel Act), mis keelab relvastuse edasi eksportimise, kui sihtriik on rahvusvahelise relvakonflikti osaline.
Kolmapäevane alamkoja hääletus oli vaid üks paljudest arutusel olevatest algatustest parlamendis, millega võidaks leevendada seniseid äärmiselt jäiku seadusi. Otsuse peab veel heaks kiitma ülemkoda ehk kantonite nõukogu, mis esmaspäeval lükkas tagasi eraldiseisva eelnõu, mis lubanuks relvastuse reeksporti konkreetsetele demokraatlikele riikidele.
Protsess lõpliku otsuse suunas, mille kestel käib edasi-tagasi arutelu mõlema koja ja valitsuse vahel ning millele järgneks tõenäoliselt ka rahvahääletus Šveitsi otsedemokraatia reeglite järgi, võtab aega tõenäoliselt pikki kuid.