/nginx/o/2012/05/28/1133096t1hdc67.jpg)
Smolenski lennukatastroof tõi kaasa Varssavi-Vilniuse suhete märkimisväärse halvenemise, sest seal hukkus arvestatav osa Leedu sõpradest Poolas, usub internetiajalehe Lithuania Tribune toimetaja Ruslanas Iržikevičius.
Ajakirjanik: Smolenskis hukkusid Leedu sõbrad
/nginx/o/2013/07/05/1875346t1h0782.jpg)
29. mai 2012, 16:36
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ta nimetab Poola presidendi, viimase eksiilpresidendi, riikliku julgeolekubüroo, kaitseväe juhataja ja veel kümnete silmapaistvate ühiskonnategelaste elu nõudnud õnnetusele järgnenut Varssavi maailmavaate muutumiseks.
«Mitu Leedu poliitikut märkis pärast õnnetust, et see osa Poola eliidist – romantiline osa –, kes nägi koostööd Leeduga loomulikuna, hukkus seal,» meenutab Iržikevičius. «Mõju kahe riigi suhetele oli tohutu.»
«Nagu ütles seimi väliskomisjoni juht Emanuelis Zingeris, oli lennukis see osa Poola eliidist, kes toetas heade suhete hoidmist Leeduga alates meie taasiseseisvumisest, kellel olid head mälestused ühisest võitlusest ning kes heasoovlikkusest eirasid mõningaid leedulaste tehtud vigu ja ajaloolisi erimeelsusi,» märgib ajakirjanik.
Poola pürib suurjõuks
Iržikevičiuse sõnul muutusid pärast katastroofi Poola prioriteedid rahvusvahelistes suhetes.
«Välisminister Radosław Sikorski üritab muuta Poolat suurjõuks, kes saab istuda sama laua taga brittide, itaallaste ja sakslastega,» ütleb ta. «Ja üks sinna lauda pääsemise eeltingimusi on suhete parandamine Venemaaga, sest iga Euroopa suurjõud, välja arvatud ehk Suurbritannia, tahab häid suhteid Venemaaga.»
«Venelased samas mõistsid, et saamaks paremaid suhteid ELiga, peavad nad ületama Poola takistuse,» jätkab Iržikevičius. «Pärast Katõni lennukatastroofi hakkasid nad näitama heasoovlikkust Poola suhtes.»
Vastuseks küsimusele, mis võis olla isegi oma tänavuses välispoliitika aastakõnes Leedut negatiivses võtmes maininud Sikorski pahameele põhjuseks, tunnistab Lithuania Tribune’i toimetaja, et põhjusi on mitu.
«Üks neist on see, et ühel oma poliitilise karjääri hetkel vastutas ta seimikomisjoni eest, kes tegeles poola diasporaa huvidega Leedus,» räägib Iržikevičius. «Pärast mitut reisi Vilniusesse ja siinse poola vähemusega kohtumist sai ta pea sajaprotsendilise kinnituse mõningailt Leedu poliitikuilt – vastutustundetu kinnituse, ma ütleks –, kes lubasid garanteerida rahvusvähemuse probleemide lahendamise.»
«Sikorski naasis Poolasse ja andis lubadusi kõrgetele poliitikutele ja institutsioonidele. Ta pani oma poliitilise kapitali kaalule ja ütles, et kõik laheneb, tal õnnestus leedulastelt «jah» saada,» jutustab Iržikevičius. «Ma ei tea täpselt, kes, aga osa Leedu poliitilisest eliidist pettis Sikorskit.»
Leedu vedas Sikorskit alt
Viidates eelmise presidendi Valdas Adamkuse hiljuti avaldatud päevikule, meenutab ajakirjanik ka, kuidas Leedu suutis Sikorski antipaatiat veelgi süvendada 2009. aastal, kui NATO valis uut peasekretäri.
«Tuleb välja, et Leedu lubas, et ta toetab Sikorski kandidatuuri. See oli peaaegu ametlikult välja öeldud,» lausub Iržikevičius. «Ühel õhtul aga teatas välisministeerium, et me toetame Rasmusseni. Teavitamata sellest isegi Adamkust ega kedagi teist.»
«Kolmas diplomaatilistes ringkondades ringlev kuulujutt on see, et meie välisminister Audronius Ažubalis ja Sikorski ei räägi omavahel. Neil olevat raske isegi samas ruumis viibida,» lisab Iržikevičius.
Viimati provotseeris Poola välisministrit Leedu president Dalia Grybauskaite NATO nädalataguse tippkohtumise ajal Chicagos. Ta teatas kohtumisel kohaliku leedu kogukonnaga, et Poola on otsustanud saada sõbraks Venemaaga ning valinud väikesed ja vähem tähtsad riigid patuoinasteks.
«Sikorski vastas, et on väga kahetsusväärne, et Grybauskaite ütleb seda ajal, kui Poola lennukid valvavad Balti õhuruumi, ning tema avalduse sisu oli puhas fantaasia ja Leedu peaks selle asemel pigem järgima Euroopa vähemusrahvuste hartat,» sõnab Iržikevičius.