/nginx/o/2009/02/23/138873t1h8921.jpg)
Valgevene Teaduste Akadeemia püüab kohalikes ettevõtjates ärgitada huvi söögikonnade aretamise vastu.
Valgevene näeb kriisist pääsemise teed konnade ekspordis
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
23. veebruar 2009, 23:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Valgevenel on selle delikatessprodukti - konnaliha - tohutu reserv. Kui õnnestuks nende kahepaiksete kasvatamist tööstuslikule alusele panna, on riigil loota konnaliha ekspordist suurt valuutatulu,» leiab akadeemia bioressursside keskuse eluslooduse monitooringu sektori juhataja Ruslan Novitski.
Tema sõnul elutseb Valgevenes arvukalt kolme liiki söödavaid konni: järvedes Rana ridibunda, tiikides Rana lessonae ja eriti maitsev Rana esculenta.
Eksperdi hinnangul oleks majanduslikult kõige tulusam kasvatada järvekonni. «Need kahepaiksed võivad kasvada paarikümne sentimeetri pikkusteks ja kaaluda kuni poolteist kilo. Ehkki nii suuri isendeid ei ole Valgevenes nähtud, kohtab 15-sentimeetriseid poolekiloseid, igati kaubandusliku välimusega konni päris sageli,» väidab Novitski.
Konnaaretuse kulud on tema sõnul üsna väikseid. Konni võib kasvatada tiikides koos kaladega. Selleks kõige sobivamad veekogud asuvad asjatundjate hinnangul Valgevene lõunapiirkondades, eeskätt Bresti oblastis.