Vene parlamendi alamkoda kiitis täna esimesel lugemisel heaks inimõiguste kaitset puudutava seaduseelnõu, milles vaatlejad näevad vastust USA nn Magnitski eelnõule.
Vene rahvasaadikud arutavad vastust Magnitski eelnõule
Kava paneb paika Venemaa kodanike õiguste rikkumistega seotud isikute survestamise abinõud, võimaldades näiteks Venemaal keelata riiki sisenemast musta nimekirja kantud välisriikide kodanikel, samuti näeb see ette finantssanktsioone, vahendas RIA Novosti.
Nimekirja hakkaksid uudisteagentuuri Interfax vahendusel haldama välisasjade volitatud täitevvõimuorgan, parlamendisaadikud, ombudsman, parteid, ühiskondlik koda ja riigiorganid.
Riigiduuma peab selle heaks kiitma veel kahel lugemisel, seejärel hääletab selle üle ka parlamendi ülemkoda ja viimase heakskiidu korral vajab see jõustumiseks veel president Vladimir Putini allkirja. Arvatakse, et kava jõustub tuleva aasta esimesel päeval.
Vaatlejad peavad seda aga Venemaa vastulöögiks USA Kongressi heakskiidu pälvinud seaduseelnõule, mis näeb ette advokaat Sergei Magnitski surmaga seotud Vene ametnikele viisa- ja finantssanktsioonide kehtestamist. Jõustumiseks vajab see veel president Barack Obama allkirja.
Venemaa on sellele reageerinud teravalt. Peaminister Dmitri Medvedev nimetas lubamatuks, et üks riik dikteerib teisele oma tahtmisi, leides, et Ühendriigid tegid suure vea. Seejuures lubas Medvedev astuda nii «sümmeetrilisi kui ka asümmeetrilisi vastusamme».
USA investeerimisfirma Hermitage Capital advokaat Magnitski suri 2009. aastal 37-aastasena segastel asjaoludel Moskva eeluurimisvanglas. Ta vahistati pärast seda, kui ta paljastas Vene maksu- ja miilitsaametnike hiiglasliku maksupettuse. Süüdistus kuriteos esitati aga talle, mitte väidetavatele toimepanijatele.
Kuigi möödunud kuul möödus Magnitski traagilisest surmast kolm aastat, pole Venemaa siiani süüdlasi vastutusele võtnud ning sellest on kujunenud Vene õiguskaitseorganite korrumpeerituse ja ebaõigluse sümbol.