Euroopa Liit kutsus Lukašenka kohtumisele
17. aprill 2009, 16:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Liit esitas kutse võtta osa mai esimesel poolel Prahas toimuvast idapartnerluse tippkohtumisest ka Valgevene liidrile Aljaksandr Lukašenkale.
Tšehhi välisminister Karel Schwarzenberg teatas ajakirjanikele pärast kohtumist Valgevene kolleegi Sergei Martõnoviga, et ta andis kutse presidendile isiklikult üle, vahendas AFP.
Valgevene president peab nüüd otsustama, kes riiki tippkohtumisel esindab, lisas Schwarzenberg. Tema kõrval seisnud Martõnov paistis olevat rõõmus. Valgevene minister ütles, et lähipäevil tehakse tööd selle nimel, et tippkohtumine kujuneks edukaks.
Euroopa viimaseks diktatuuriks nimetatud Lukašenka režiim on viimasel ajal soojendanud suhteid Euroopa Liiduga ning viimane ei välista uue idapartnerlusprogrammi laiendamist Minskil juhul, kui Valgevene areneb edasi demokraatia suunas.
ELis praegu eesistujakohuseid täitva Tšehhi ametistlahkuv peaminister Mirek Topolánek teeb aga ise järgmisel nädalal ametliku visiidi samuti idapartnerlusprogrammi pürgivasse Moldovasse sealse kommunistist presidendi Vladimir Voronini kutsel.
Moldovas puhkesid aprilli alguses noorterahutused kommunistide järjekordse võidu vastu valimistel, nende käigus said kümned inimesed vigastada ja sajad vahistati.
Chişinăus süüdistati korratuste organiseerimises ELi kuuluva naabermaa Rumeenia jõude, Bukarest omakorda nõudis aga sel nädalal Moldova «repressioonide» uurimist.
Euroopa Liit on kutsunud kõiki osapooli hoiduma keevalisest retoorikast ja asuma konstruktiivsesse dialoogi. Moldova osalemist uues idapartnerlusprogrammis peetakse aga vajalikumaks kui kunagi varem.
Tšehhi korraldab eesistujamaana mais Prahas tippkohtumise, kuhu saabuvad ELi liidritega läbi rääkima kuue endise Nõukogude Liidu vabariigi juhid, lisaks Valgevenele ja Moldovale ka Armeeniast, Aserbaidžaanist, Ukrainast ja Gruusiast.
ELi uue idapartnerlusprogrammi sihiks on edendada nende maade poliitilisi ja majanduslikke reforme. Praegu pole ametlikku kutset programmiga liitumiseks saadetud veel ühelegi kuuest ning seni on kõige suuremad küsimärgid lasunud Valgevenel.
Venemaa võimud on ELi idapartnerlust teravalt kritiseerinud, sest Moskva hinnangul tekitavat see Euroopasse uusi eraldusjooni. Valgevene on loonud Venemaaga ka lõdvalt seotud liitriikliku moodustis ning sõltub täiel määral suure naabri nafta- ja gaasitarnetest.