Tšehhi nädalalehe Economia ajakirjanik Petr Honzejk vastas Postimehe küsimustele, mis puudutasid riigi esimesi presidendi otsevalimisi ja selgitas lahti selle tagamaid.
Tšehhi analüütik valimistest: kuumaks teemaks said kommunistid ja sudeedisakslased
26. jaanuar 2013, 13:11
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuidas sellel aastal valimiskampaania möödus?
Kampaania osutus palju agressiivsemaks, kui keegi seda oleks osanud oodata. Mõne inimese jaoks on sellest saanud isegi «armastuse ja tõe» ning «viha ja vale» vaheline mõõduvõtt. Võtmeküsimuseks kujunes sudeedisakslaste väljasaatmine sõjajärgsest Tšehhoslovakkiast.
Ekspeaministrist kandidaadi Miloš Zemani väitel näitab praegu Tšehhi välisministri ülesandeid täitev Karel Schwarzenberg üles liigset poolehoidu sudeedisakslastele. Zeman väitis isegi, et sellega käitub Schwarzenberg Tšehhi riigi huvide vastaselt. Teemast võtsid tuld eriti vähemharitud ja vanemad inimesed, nemad moodustavad ka Zemani põhivalijaskonna.
Zemani süüdistus pole aga õigustatud, sest Schwarzenberg on alati olnud Tšehhi patrioot, seda nii Austrias eksiilis olles kui ka pärast 1989. aasta sametrevolutsiooni.
Samas väitis jällegi Schwarzenberg valimiskampaania alguses enne teist valimisvooru, et Haagi tribunal mõistaks endise Tšehhi presidendi Edvard Beneši süüdi, kui sakslaste väljasaatmine tänapäeval aset leiaks.
Tegemist polnud just ülemäära aruka sõnavõtuga, kuna Benešit peetakse praegugi Tšehhoslovakkia kaasasutaja ja selle esimese presidendi Tomas Gariggue Masaryki lähedase liitlasena peaaegu ikooniliseks tegelaseks
Schwarzenberg kritiseeris Zemani poliitilist tausta. Ekspeaministril Zemanil on riigi praeguse presidendi Václav Klausiga alati lähedased suhted olnud. Aastatel 1998-2002 lõid nad nn opositsioonikokkuleppe, koalitsioonis olid samal ajal aga peamine paremtsentristlik erakond Kodanike Demokraatlik Partei (ODS) ja Tšehhi Sotsiaaldemokraatliku Partei (ČSSD). 2001. aastani oli Zeman aga ka ČSSD liider.
Paljude meelest sai just siis alguse ulatuslik korruptsioon riigis, aeg, mil maffia liikmed külastasid igapäevaselt valitsushooneid.
Opositsioonikokkulepet kritiseeris tugevalt endine president Václav Havel ja endisest Haveli sekretärist Schwarzenbergi peetakse mitmeski mõttes tema reinkarnatsiooniks.
Schwarzenbergi toetajad elavad riigi lääneosas ja peamistes linnades – Prahas, Brnos, Plzeňis, Liberecis. Zemani pooldavad aga idapoolse Morava elanikud ja need piirkonnad, kus töötus on kõrgem.
Miks Tšehhi otsustas nüüd presidendi otsevalimistele üle minna?
Kõik võisid näha, et hääletusprotsessi mõjutas ulatuslik korruptsioon, endine siseminister Ivan Langer (ODS) kõneles isegi mõne isiku vangisaatmisest, kes Klausi poolt ei hääleta. Kõnealune fopaa juhtus ülikuumas vaidluses Klausi mittepooldava roheliste partei juhi Martin Bursíkiga, kui Langer polnud märganud, et mikrofonid on endiselt sisselülitatud.
Kõiki poliitilisi erakondi sunniti pärast lubama valimisssüsteemi muutmist. Ükski poliitik seda tegelikult loomulikult ei tahtnud, kuid lõpuks ei julgenud neist keegi oodatavat muutust hävitada. See oli avaliku nõudmise võit.
Peab mõistma, et Tšehhi presidendi võim läheb palju kaugemale tema konstitutsioonilistest õigustest. Paljude jaoks on ta justkui kuningas, seda arvavad isegi haritud inimesed, kes sellist seisukohta küll kunagi avalikult omaks ei võtaks. Sel põhjusel on presidendivalimised olnud alati väga emotsionaalseks küsimuseks.
Ma kirjutasin ühes oma artiklis, et Tšehhid peavad oma presidendi nende päästjaks, lunastajaks.
Kuidas kirjeldaksite kaht järelejäänud kandidaati? Millised on nende peamised erinevused?
Miloš Zeman on endine lühiajaline kommunist, kuid vastustas 1968. aastal nõukogude okupatsiooni ja seetõttu olid tal režiimiga probleemid kuni 1989. aastani. Sametrevolutsiooni ajal oli ta silmapaistev isik, kuid mitte liider.
1990ndatel lõi ta sotsiaaldemokraatliku partei, riigi peamise vasakpoolse erakonna. Nüüd on tema suhted parteiga väga komplitseeritud.
Pärast üht järjekordset kokkupõrget sotsiaaldemokraatidega lõi ta oma samuti vasakpoolse erakonna SPOZi, mis peaks sotsiaaldemokraatide olukorda keerulisemaks muutma. Mitmed sotsiaaldemokraadid usuvad, et Zeman teeb nende hävitamiseks kõik võimaliku.
Zeman on intelligentne populist. Ta ütleb, et on EU poolt, kuid samal ajal töötab koos minevikust pärit anti-saksa vaimudega.
Ta ütleb, et ta tahab teha lõpu praegusele paremtsentristlikule valitsusele (kus Schwarzenberg on asepeaminister), kuid samas on ta praeguse riigipea Václav Klausi lähedane liitlane.
Ta on kindlasti parim esineja ja populist, see aitab tal leida ulatuslikku toetust vähem haritud inimeste seas. Kuid teisest küljest näitas tema valitsus (1998-2002) end heast küljest, kuna erastas pangandussektori, sai häid tulemusi välisinvesteeringute vallas ja lisaks liikus riigi majandus tõusuteed.
Schwarzenberg on aga kõrget päritolu meest. Ta on ühe Tšehhi kõige tähtsama aadlisuguvõsa liige. Viieaastaselt sunniti teda koos vanematega riigist lahkuma, kuid sidet kodumaaga ei kaotanud ta kunagi. Ta pühendas oma elu inimõiguste eest võitlemiseks ja aitas 1970ndatel ja 1980ndatel väga palju Tšehhi dissidente.
Pärast 1989. aastat sai temast Václav Haveli üks lähemaid poliitilisi sõpru ja kolleege. Paljud Haveli poliitika pooldajad toetavad praegu Schwarzenbergi, sest Havel palkas ju Schwarzenbergi tööle.
Tšehhi valimised ei tähenda vaid ühe või teise kandidaadi poolt hääletamist, vaid märgivad sümboolset eristust Haveli ja Klausi toetamise vahel. Klausistide ja havelistide erimeelsused on Tšehhi poliitikas löömas suurt kiilu nende vahele.
Välismaalastele võib see koomiline tunduda, kuid isegi Tšehhi parempoolsete ja vasakpoolsete parteide sees on tihti olulisemaks küsimuseks, kes pooldab Havelit ja kes Klausi.
Klaus on ELi vastase seisukoha poolest tundud. Zeman ja Schwarzenberg suhtuvad aga mõlemad ELi positiivselt. Kas uue presidendiga on oodata ka muutusi Tšehhi-ELi suhetes?
Kohe kindlasti. Paljud eurofoobia all kannatavad tšehhid nimetavad Zemani euroföderalistiks, Schwarzenbergi aga euroarmastajaks. Nemad peavad seda solvanguks.
Zeman on tõesti ettearvamatum, kuid nüüd on hea võimalus selleks, et Tsehhi esindajatel on ka üks seisukoht, seda nii parlamendil kui ka presidendil. Klausi ajal see võimalik ei olnud, nüüd on aga head ajad tulemas.
Keda teie ise pooldate ja miks?
Mina toetan paljude põhjuste pärast Schwarzenbergi. Avalikkuse poolehoid on kampaania lõppedes olnud samuti tema päralt, kuid ma ei usu, et sellest lõpuks piisab. Ta on ebapopulaarse valitsuse liige, tema esinemine kampaania vältel polnud nii hea, kui tema toetajad seda eeldasid. Ma ennustan Zemanile nappi võitu, kuid ma oleks õnnelik, kui ma eksin.
Ajakirjanik Petr Honzejk vastas Postimehe küsimustele meilitsi.