Eksperdid asuvad täna Prantsusmaal lahti kaevama massihaudu, kuhu on tundmatuna maetud sajad 1916. aastal hukkunud Briti ja Austraalia sõdurid.
Arheoloogid otsivad Esimeses maailmasõjas langenuid
5. mai 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pool aastat kestvate tööde käigus tuuakse maapinnale 1916. aasta 19. juulil peetud verises Fromelles’i lahingus hukkunud 400 sõduri maised jäänused, et need tuleval aastal kokkupõrke 94. aastapäeval sõjaväeliste auavaldustega uuesti maha matta. Suurbritannia rajab selleks Fromelles’i lähistele oma viimase poolsajandi esimese sõjaväesurnuaia.
«Teame, et satume silmitsi maailmasõja inimhinnaga,» tunnistas Peter Francis Briti Rahvaste Ühenduse sõjahaudade komisjonist uudisteagentuurile AFP.
Praegustel andmetel võib tegu olla suurima tähistamata Esimese maailmasõja ohvrite hauaga. Selle kallal tööle asuv 30-pealine meeskond koosneb kohtuekspertidest ja arheoloogidest, kellel on kogemusi nii Vana-Rooma muististe kui Srebrenica massihaudadega.
«Meie eesmärk on anda sõduritele nende ohvri vääriline matus,» ütles Louise Loe kaevamisi juhtivast firmast Oxford Archeology. «Anname endast parima selleks, et nende isikud tuvastada, leida nende nimi ja rügement. Isegi kui matame nad lõpuks kirja «Jumalale teada» alla, on see saavutus.»
Surnute tuvastamine
1916. aastal lahingu võitnud sakslased matsid langenud vastased nimeplaatideta. Seetõttu püüavad eksperdid nende isikuid tuvastada DNA proove võttes ja neid elusolevate sugulaste omadega võrreldes.
Appi tulevad ka perekonna- ja sõjaväekroonikad, mis võiksid anda vihjeid lapsepõlvehaiguste ja spetsiifiliste näojoonte kohta, mille märke võiks näha ka 92 aastat vanadelt säilmetelt. Saamaks sugulastelt DNA näidiseid ja andmeid, on Briti kaitseministeerium avanud eraldi kodulehe.
«See on hiiglaslik mõistatus – ausalt öeldes ma ei usu, et keegi oleks kunagi nii suure mõistatuse kallal tööd teinud,» märkis geneetik Peter Jones.
Suurbritannia kaitseministeerium on koostanud nimekirja 351 sõdurist, kes võivad olla maetud Fromelles’i. Austraalia omakorda otsib 191 hukkunut.
Kolonelleitnant James Brownle Austraaliast märkis, et tema kodumaal on huvi väljakaevamiste vastu suur. Infot on palunud 93 selles Esimese maailmasõja lahingus hukkunud mehe lähedased.
Fromelles’i matusepaiga avastas 2007. aastal Austraalia ajaloolane Lambis Englezos. Järgnenud perioodil on selles väikses ja vaikses Põhja-Prantsusmaa asulas käinud sajad mälestajad, suurem osa neist austraallased.
«Meil on olnud mõned väga emotsionaalsed hetked,» tunnistas Francis. «Siia on tuldud pisarais.»
Austraallaste kogenematus
Fromelles oli esimene suurem Läänerinde lahing, millest austraallased osa võtsid. Lille’i linna lähedal ette võetud rünnaku eesmärk oli juhtida sakslaste tähelepanu kõrvale 80 kilomeetrit lõuna pool käivalt Somme’i lahingult, kuid tulemuseks oli verine läbikukkumine.
Briti ja Austraalia vägedele anti käsk pealetungiks kohas, kus nad olid vaenlasele suurepäraselt nähtavad. Austraalia poolt osales pealekauba nende kõige vähem kogenud üksus – 5. diviis, kes oli Euroopasse jõudnud vaid mõni päev varem. AFP toodud võrdluse kohaselt lasid sakslased neid maha nii, nagu seisaksid nende ees istuvad pardid.
Kahe päevaga hukkus 5553 austraallast ja 1547 britti. Ühe ööpäeva jooksul langes Fromelles’is sama palju Austraalia sõdureid kui Buuri, Korea ja Vietnami sõjas kokku.
Suurem osa langenuist maeti massihaudadesse, mis leiti üles juba 1920ndatel.
Kuigi kindlad andmed selle kohta puuduvad, on tõenäoline, et Saksa poolelt osales lahingus ka toona 27-aastane Adolf Hitler.