Poola peaminister Donald Tusk, kes varem ei toetanud opositsiooni ettepanekut korraldada eurotsooniga ühinemiseks referendum, võib oma meelt muuta.
Poola peaminister muutis euroreferendumi osas meelt
27. märts 2013, 13:41
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nimelt tegi Tusk ettepaneku, et referendumi euroalaga liitumise küsimusel võiks korraldada, kui opositsioon toetab Poola põhiseaduse muutmist, mis on vajalik ühisraha kasutusele võtmiseks, vahendas Poola raadio koduleht.
«Võib-olla me peaksime alustama konsultatsioone kõikide erakondadega, et leida konsensus põhiseaduse muutmiseks, et me saaksime eurotsooni astuda,» märkis Tusk eile.
Poola peab rahvusvaluutast zlotist loobumiseks muutma põhiseadust, mille kohaselt on riigi seaduslik maksevahend zlott. Põhiseaduse muutmise protsessi algatamiseks vajab valitsus kahekolmandikulist enamust parlamendi alamkojas, mis tähendab, et seda peavad toetama ka suurima opositsioonierakonna saadikud.
Suurim opositsioonierakond Seaduse ja Õigluse partei on aga seisukohal, et euroalaga liitumine tuleb otsustada rahvahääletusel. Peaminister Tusk on sellele varem vastu seisnud.
Poola valitsus pani 2008. aastal paika, et eurole minnakse üle aastal 2012. Ülemaailmse finantskriisi tõttu sellest eesmärgist loobuti ning läinud aastal ei täitnud Poola ühtegi eurole ülemineku kriteeriumi.
Kui ajakirjanikud küsisid Tuskilt, millal Poola võiks euroalaga liituda, märkis valitsusjuht, et see võiks juhtuda kümnendi lõpus. Konkreetset aastat peaminister ei maininud ning valitsev Kodanikeplatvorm on varem teatanud, et konkreetsest aastast pole mõtet rääkida enne 2015. aasta üldvalimisi.
Poola päevaleht Rzeczpospolita avaldas sel nädalal hiljutise arvamusuuringu tulemused, mis näitavad, et 62 protsenti poolakatest ei toeta euroalaga ühinemist, kuigi liitumisel Euroopa Liiduga on Poola endale säärase kohustuse võtnud. Euro kasutuselevõttu toetab 32 protsenti ja küsimusele ei osanud vastata kuus protsenti küsitletuist.