Rahuolematud moskvalased kogunevad meenutama 6. mai meeleavaldust

Liisa Tagel
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Möödunud aasta 6. mai meeleavaldusel protestiti Putini taaskordse ametiaja vastu presidendina. See lõppes kokkupõrgetega meeleavaldajate ning politsei eriüksuste vahel ning sellest ajendatud arreteerimised kestavad siiani.
Möödunud aasta 6. mai meeleavaldusel protestiti Putini taaskordse ametiaja vastu presidendina. See lõppes kokkupõrgetega meeleavaldajate ning politsei eriüksuste vahel ning sellest ajendatud arreteerimised kestavad siiani. Foto: Reuters / Scanpix

Tujandes moskvalased kogunevad täna meenutama eelmise aasta 6. mail toimunud meeleavaldust, mis lõppes vägivaldsete kokkupõrgetega ning mille järel arreteeriti ligi 400 Putini naasmise suhtes rahuolematut inimest.


Kevadine Vabaduse Marss toimub peaaegu aasta pärast päeva, mil Vene võimud piirasid kümned tuhanded meeleavaldajad sisse eriüksuslastega ning sulgesid mitmeid Moskva tänavaid Putini ametivande andmise eelõhtul, kirjutab uudisteagentuur AFP.

Kümned meeleavaldajad ning mitmed politseinikud vajasid kokkupõrgete järel haiglaravi.
Paarikümmet inimest ähvardab mitme aasta pikkune vanglakaristus ning mitmed neist kannavad seda juba praegu.

«Me oleme tulnud tänavatele nende kaitseks, kes on võetud vangi,» sõnas populaarne kirjanik ja satiirik Viktor Šenderovitš. «See on meie kohustus.»

Protestiliikumnee kõrgajaks oli 2011-2012 talv, mil rahuolematuse meeleolusid avaldati kõikjal ning neid õhutasid 2011. aasta detsembris toimunud parlamendivalimised ning Putini teade naasta Kremlisse.

Aktivistidel on praegu raske jõuda kokkuleppele kuidas peaks jätkama ning nende seas on väga erinevate maailmavaadete toetajaid: nii neid, kes vaatavad kaugele vasakule meenutades Jossif Stalini valitsusaega kui neid, kes loodavad saavutada Lääneriikide stiilis demokraatia.

Vastuolud tulid teravalt välja juba selles, et opositsiooniliidritel oli raskusi meeleavalduse aastapäeva tähistamise kuupäeva kokku leppimisel.

Väiksem grupp meeleavaldajajd marsib täna kartuses, et töönädala alguses ei ole toetajatel võimalik üritusel osaleda. Suurem osa opositsiooni toetajatest, sealhulgas Aleksei Navalnõi ja kirjanik Boris Akunin kavatsevad osaleda marsil esmaspäeval – täpselt aasta pärast möödunud aasta sündmusi mis eelnesid Putini ametivande andmisele.

Pühapäevasele meeleavaldusele oodatakse 10 000 inimest ning see algab 16:00 Moskva aja järgi. Kogunetakse Lenini kuju juures Moskva kesklinnas ning marsitakse Kremli juurde Bolotnaja väljakule, kus toimub ka esmaspäevane meeleavaldus.

Tänase meeleavalduse organisator Mihhail Anškov tunnistas, et nende üritusel ei osale kuigi palju tuntud avaliku elu tegelasi. «Ent meil esinevad protestiliikumise poolt tunnustatud kõnelejad, kes lihtsalt ei reklaami endid kuigi palju,» lisas ta.

Vaatlejate hinnangul on mõlemale meeleavaldusele oodata suuri rahvahulki, sest rahulolematus riigis kasvab.

«Me nõuame muutusi põhiseaduses, mis keelaks samal inimesel rohkem kui kaks korda president olla,» sõnas opositsiooni kauaaegne liige ja endine asepeaminister Boris Nemtsov.

President Vladimi Putin on avalikult süüdistanud USAd enda tagasivalimisele eelnenud protestide korraldamises ja rahastamises.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles