/nginx/o/2009/09/15/235580t1h67d9.jpg)
Norra üldvalimistel võitsid napi edumaaga valitsusparteid, kes said parlamendi 169st kohast 86, vahendas teisipäeval kohalik uudisteagentuur NTB, kui loetud olid pea kõik hääled.
Norra üldvalimistel võidutsesid valitsusparteid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tööerakonna juhitud koalitsioon saab 86 kohta parlamendis ja opositsioon peab seega leppima 83 kohaga.
«Tööerakonnal õnnestus valimisvõitlus üle igasuguste ootuste hästi,» tõdes peaminister Jens Stoltenberg, kes eeldatavasti jätkab ka edaspidi valitsusjuhina.
Tööerakonda kuuluv peaminister, kes on võimul alates 2005. aastast, rajas oma kampaania edukale tööle riigi majanduskriisist läbijuhtimisel. Seda peamiselt tänu tohutule pensionifondile, mis koosneb pea täielikult riigi naftatuludest. Niinimetatud naftafondi väärtus on umbes 277 miljardit eurot.
Norrat tabas majanduskriisi ajal vaid ajutine majanduslangus, kolmeprotsendine tööpuudus on Euroopa madalaim.
Siiski on valitsusel tulnud silmitsi seista karmi survega parempoolselt opositsioonilt, milles on tooniandvaks jõuks populistlik Progressipartei eesotsas Siv Jenseniga. Norralased on avaldanud rahulolematust, et nendeni pole jõudnud piisavalt hüvesid riigi suurtest naftarikkustest.
Alates 1996. aastast, kui jõukas Skandinaavia riik hakkas naftatulusid pensionifondi paigutama, pole ükski valitsus tagasivalimisteni jõudnud.