/nginx/o/2013/07/05/1875346t1h0782.jpg)
/nginx/o/2010/01/15/297049t1h6a5d.jpg)
Teist sellist institutsiooni, kes suudaks pakkuda samasuguseid efektiivseid julgeolekuvahendeid nagu NATO, lihtsalt pole, kuid see tähendab, et kõik liitlased ja partnerid peavad ette astuma ja seda pakkuma, ütles täna Vilniuses esinenud Ivo Daalder, kes on USA suursaadik NATO juures. Liitudes ja partnerlustes, nagu ülejäänud eluski, pole olemas sellist asja nagu tasuta lõuna, märkis ta.
Austusavaldusena võõrustajamaale märkis Daalder sissejuhatuseks, et sarnaselt leedulastele armastavad ka ameeriklased jazzi, korvpalli ja kiiret lairibaühendust. Ning et umbes miljon USA kodanikku väidab endal olevat Leedu juured. Ta meenutas ka seda, et Külma sõja ajal ei tunnistanud Washington Leedut kunagi Nõukogude Liidu territoorimiks ning toetas 1989. aastast nende võitlust poliitilise ja kultuurilise vabaduse eest.
Seejärel liikus Daalder aga edasi NATO ja Ameerika Ühendriikide partnerlussuhete juurde. «Sellel globaalse poliitika ajastul ei suuda ükski riik, isegi mitte nii suur ja tugev kui minu oma, üksi hakkama saada nende keerukate väljakutsete ja võimalustega. Me vajame teiste abi,» tunnistas ta. «Seepärast vajab USA NATOt ja seepärast vajab NATO partnereid.»
Daalder märkis ka seda, et NATO liikmesus toob kohustusi, nagu Leedu seda hästi teab. Ja et 2004. aastast NATO täieõiguslike liikmete staatuses olevad Baltimaad on juba praegu andnud märkimisväärse panuse hoolimata oma suhtelisest väiksusest.
«Me näeme seda alliansi võtmeprioriteedis Afganistanis,» asus ta seepeale pikalt keerutamata NATO ja USA praeguse suurima sõjalise operatsiooni juurde. Ta tänas leedulasi Ghori provintsi ülesehitusmeeskonna pidamise ja 250 Afganistani saadetud sõduri eest, mis kahtlemata maksavad kallist hinda nii eludes kui littides.
Rääkides alliansi liikmeks pürgivatest riikidest märkis Daalder, et need peavad hakkama saama nii poliitiliste, majanduslike, kui ka kaitse- ja julgeolekusektorit puudutavate reformidega. Alles siis saavad nad võimaluse artikkel 5 tagatistele. «Samuti peavad liikmeks pürgijad pakkuma julgeolekut ja olema valmis täitma artikkel 5 teiste liikmete jaoks,» ütles ta. «Tähtis on ka avalikkuse toetus.»
Daalder rõhutas, et NATOsse võtmisega ei saa kiirustada, sest liikmeks saamise tingimuste täitmine võtab aega.
Suursaadik tõi näiteks mullu kevadel allianssi pääsenud riigid – Horvaatia ja Albaania. Neist esimene täitis liikmesuse tegevuskava ehk MAPi (i.k Membership Action Plan) kuus aastat, teine ligi kümme. Jätkuvalt NATO ukse taga ootav Makedoonia sai MAPi juba rohkem kui kümme aastat tagasi.
Daalderi sõnul ei tohiks seda unustada ka hiljuti MAPi saanud Montenegro ning aastased rahvuslikud arengukavad ehk ANPid (i.k Annual National Program) saanud Gruusia ja Ukraina puhul. Ta kinnitas veel korra, et NATO seisab jätkuvalt 2008. aasta kevadel Bukaresti tippkohtumisel antud lubaduse taga ning Gruusiast ja Ukrainast saavad NATO liikmed.
«Ajalugu on Ameerika Ühendriikidele õpetanud, et julgeolekuriske Lääne-Balkanil ja Kaukasuses – isegi Kesk-Aasias – ei saa eirata ei Ameerika ega NATO ning kogu Euroopa julgeolek on ka nii USA kui NATO julgeoleku lahutamatu osa,» teatas Daalder.
Daalder puudutas kõne lõpus ka Venemaa teemat. Ta märkis, et taaskäivitades suhteid Moskvaga loodavad ameeriklased koostööd terves reas julgeolekuküsimustes nagu Afganistan, raketikilp ja tuumarelvastuse vähendamine.
«Ja osa sellest taaskäivitamisest hõlmab ka selle selgitamist, mida on NATO laienemine ja partnerlused on ja mida mitte,» vihjas Daalder sellele, et Venemaa on siiani kippunud nägema oma naabermaade NATO pürgimusi rünnakuna enda vastu. «NATO partnerlused ja alliansi laienemine pole kunagi olnud oht Venemaale, kes peaks mõistma, et ta võib lõigata kasu demokraatiast, stabiilsusest ja jõukusest oma naabruses.»