Saksamaal ilmus Kristallöö aastapäeva eel uusi andmeid paljastav teos

Vaade juutide kauplustele Magdeburgis pärast Kristallööd. Foto: Wikipedia.org

Saksamaa valmistub märkima sel nädalavahetusel 75 aasta möödumist juudivastasest Kristallöö pogrommist, samal ajal on aga ilmunud uus raamat, mis seab kahtluse alla seni tõeks peetud sündmuste kulu.

Raamat heidab uut valgust Saksa diplomaadi Ernst vom Rathi surmale, kelle tapmist 1938. aasta 7. novembril kasutasid natsijuhid ettekäändena pogrommi elluviimiseks. Vom Rathi tulistas Saksa saatkonnas Pariisis 17-aastane juudi noormees Herschel Grynszpan, keda ajendas selleks juutide kohtlemine Saksamaal.

Ajalooliselt on Grynszpani peetud mõrtsukaks, kuid ajakirjanik Armin Fuhrer väidab oma värskelt ilmunud raamatus «Herschel - Herschel Grynszpani 1938. aasta 7. novembri atentaat ja holokausti algus» (Herschel - Das Attentat des Herschel Grynszpan am 7. November 1938 und der Beginn des Holocaust), et diplomaat oleks võinud õlga ja kõhtu saadud kuulitabamused üle elada, kui natsiliidrid ei oleks otsustanud temast märtrit teha.

«Ma olen 90 protsenti kindel, et Herschel Grynszpan ei tapnud Ernst vom Rathi. Hitler lasi tal surra," lausus ajakirjanik AFP-le. "Hitler saatis Pariisi oma ihuarsti Karl Brandti [...] et too laseks teadlikult Ernst vom Rathil surra ega annaks talle vajalikku arstiabi.»

Raamatu kohaselt põdes diplomaat surma ajal ägedat gastrointestinaalset tuberkuloosi, mida natsid aga tulistamise ja vom Rathi surma põhjusliku seose säilitamise huvides avalikuks ei teinud.

1938. aasta 9. novembril rüüstasid natsid juutide kauplusi ja kodusid, põletasid maha ligi 300 sünagoogi ning arreteerisid koonduslaagritesse saatmiseks üle 30 000 juudi mehe. Pogromm nõudis kokku 90 juudi elu.

Natsijuhi Adolf Hitleri võimuletuleku ajal 1933. aastal elas Saksamaal ligi 560 000 juuti. Aastaks 1950 oli nende arv langenud 15 000-le.

Praegu elab Saksamaa juutide kesknõukogu andmeil riigis ligi 200 000 juuti.