Maailma riikide keskkonnaministrid hakkasid täna saabuma Varssavisse, et anda hoogu veel neli päeva kestvatele ÜRO kõnelustele kliimamuutuse üle.
ÜRO kliimakõnelused Varssavis jõuavad lõpusirgele
19. november 2013, 20:20
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Delegaatide ja vaatlejate sõnul on iga-aastastel kõnelustel seni napilt edu saavutatud, eriti rahaküsimustes.
«Rahaküsimus tekitab siin palju viha,» ütles Alden Meyer USA keskkonnaorganisatsioonist Union of Concerned Scientists (Murelike teadlaste liit).
«Loodetavasti löövad ministrid nüüd sekka ja hakkavad mõningaid poliitilisi elemente välja töötama... ja jõuavad lõpuks kompromissile ning hajutavad pinged.»
Ministrid arutavad kolmapäeval algaval kolmepäevasel ÜRO kliimamuutuse konventsiooni raamdokumendi (UNFCCC) arutelul rahastusküsimusi.
Arenguriigid ootavad, et rikkad riigid täidaks 2009. aastal antud lubaduse eraldada 2020. aastaks kliimaabile 100 miljardit dollarit (74 miljardit eurot) aastas.
ÜRO keskkonnaprogramm (UNEP) ütles täna, et ainuüksi Aafrikal on aastaks 2070 vaja vähemalt 200 miljardit dollarit aastas, kui saab tõeks ÜRO prognoos, et maakera temperatuur tõuseb 2 kraadi võrra. Kui soojenemine on 3,5-4 kraadi, kulub aastas 350 miljardit dollarit, et end selle mõjude eest kaitsta.
Majanduskriisiga heitlevad rikkad riigid ei taha aga 2020. aasta eesmärgi ega lühiajalise rahastamise osas mingeid arve välja käia. Nad suhtuvad kõhklevalt ka välja pakutud kahjude korvamise mehhanismi, sest on karta, et neilt tuleb sel juhul kliimamuutuse eest piiramatult kompensatsiooni maksta.
Humanitaarorganisatsioon Oxfam hoiatab otsuste edasilükkamise eest. "Kui see teema taas maha kantakse, tähendab see katastroofi vaestele kogukondadele, kel on vaja abi muutuva kliimaga kohanemiseks, ning purustab usalduse ja matab maha lootuse kokkuleppele jõuda."
Vabaühenduse Global Carbon Project teadlased avaldasid teisipäeval iga-aastase analüüsi tulemused, mis näitavad, et fossiilkütuste põletamise ja tsemenditootmise tagajärjel õhku paisatud süsihappegaasi tase tõusis 2012. aastal rekordilisele tasemele, ületades aasta varasemat määra 2,2 protsendiga.
Neist allikatest väljapaisatud süsihappegaasi hulk ulatus 35 miljardi tonnini, ületades 1990. aasta taseme 58 protsendiga.
Teadlased panid selle suuresti tohututes kogustes kivisütt põletava Hiina arvele.
Raportis kirjutatakse, et Hiina on suurim süsihappegaasi õhkupaiskaja maailmas. Pekingi arvele langes 70 protsenti 2012. aasta CO2 taseme tõusust. Hiina paiskas mullu õhku 5,9 protsenti rohkem CO2 kui aasta varem.
Jaapani vastav näitaja suurenes läinud aastal 6,9 protsendi ja Saksamaa oma 1,8 protsendi võrra. India suurendas CO2 emissioone 7,7 protsendi võrra. Euroopa Liidus vähenes süsihappegaasi õhkupaiskamine 1,3 protsendi võrra.
Maailma suuruselt teise CO2 õhkupaiskaja USA määr langes mullu 3,7 protsendi võrra.