/nginx/o/2013/12/16/2698392t1h96d0.jpg)
Venemaa ja Ukraina riikidevahelise koostöökomisjoni istung toimub teisipäeval Moskvas presidentide Vladimir Putini ja Viktor Janukovõtši juhtimisel, teatas täna Kremli pressiteenistus.
Janukovõtši ootab Moskvas soliidne ports dokumente
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Janukovõtš on surve all otsustamaks, kas lõimuda Euroopa Liiduga assotsiatsioonilepet sõlmides läänega või ühineda Venemaa juhitava tolliliiduga. Kõnelused Putiniga keskenduvad tõenäoliselt Moskva pakutavale vabakaubandusleppele.
Kremli teadaande järgi on kavas arutada kahepoolse kaubandus- ja majanduskoostöö tähtsamaid küsimusi, kooskõlastada ühiseid samme perspektiivikate ja ühist huvi pakkuvate projektide edendamisel, seda eeskätt energeetika, transpordi, kosmose ja põllumajanduse vallas.
«Tõsist tähelepanu plaanitakse pöörata dialoogi arendamisele kultuuri, hariduse ja teaduse sfääris. Samuti on päevakorras ühistegevus SRÜ raames ja aktuaalne rahvusvaheline problemaatika,» on öeldud pressiteates.
Allkirjastamiseks on pressiteate järgi ette valmistatud «soliidne pakett kahepoolseid dokumente».
Ukraina presidendi administratsiooni juht Sergi Ljovotškin teatas omakorda, et koostöökomisjoni töörühmad esitavad riigipeadele aruanded tööst, mis tehtud pärast viimast istungit, misjärel pannakse paika lähiperspektiivi tegevussuunad.
Analüütikute sõnul võib Putin pakkuda Janukovõtšile laenu, investeeringuid ja energiatarnete, eriti maagaasi hinna alandamist. Siiski pole oodata, et Moskva kukrut liiga palju paotaks, arvestades Janukovõtši pendeldamist laveerimist ja valitsusvastaseid meeleavaldusi Kiievis ja mujal.
Ukraina seisab keset viimase kümne aasta tõsisemat poliitilist kriisi silmitsi ka pankrotiga. Riik vajab lähikuudel miljardeid eurosid, kuid laenukõnelused Rahvusvahelise Valuutafondiga (IMF) on takerdunud.
Ukraina peaminister Mõkola Azarov on nimetanud Euroopa Liidu leppe eeltingimuseks 20 miljardi euro suurust laenu. EL-i ametiisikud on selle nõudmise tagasi lükanud, öeldes, et EL-i kaubanduspiirangute tühistamine tooks Ukrainale pikaajalist kasu.