Bosnias täna peetavatel valimistel selgub, kas valijaskonnale tekitab rohkem muret tööhõive ja Euroopa Liidu integratsioon või riigi lõhenemine.
Bosnia valimistel on kaalul põhiseaduslik kord
12. oktoober 2014, 16:46
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Praegune valitsemissüsteem ja põhiseaduslik kord on 1992.-1995. toimunud sõja lõpetanud rahulepingu tulemus, mis jagas riigi kaheks osaks: Bosnia-horvaadi föderatsiooniks ja serblaste Republika Srpskaks.
Valimiste võitja peab tõenäoliselt asuma muutma põhiseadust.
3,3 miljonit hääleõiguslikku kodanikku valivad üle 500 ametniku, teiste seas kolmeliikmelise presidentuuri ja föderaalparlamendi.
Republika Srpskas valitakse ka president ja kohaliku parlamendi saadikud.
Bosnia-horvaadi föderatsiooni elanikud valivad oma regionaalse ja 10 piirkondliku parlamendi saadikud.
Presidentuuri kolm liiget valitakse etnilise ja usulise kuuluvuse alusel. Ametikoha peavad täitma üks horvaat, üks moslem ja üks serblane.
Mõlema osapoole arvates tuleb kehtivat põhiseaduslikku korda muuta, kuid muudatuste sisus ei suudeta kokku leppida.
Bosnia serblased soovivad endale iseseisvat riiki. Piirkonnas enamuse moodustavad moslemitest bosnialased soovivad rohkem tsentraliseeritud riiki. Katoliiklastest horvaadid soovivad Bosnia koosseisus oma väikeriiki.
Republika Srpskas on vastamisi president Milorad Dodiku partei ja sõja ajal võimul olnud opositsiooniline Serbia Demokraatlik erakond (SDS).
Dodik lubab oma valimiskampaanias iseseisvat riiki ja Venemaa toetust. SDS süüdistab Dodiki valitsust korruptsioonis.
Bosnia-horvaadi föderatsioonis võistlevad omavahel valitsevad sotsiaaldemokraadid, äsjaloodud erakond Demokraatia Rinne ja Demokraatlik Aktsioonipartei (SDA).
SDA juhtis riiki sõja ajal ja üritab viimasel ajal püüda teisest rahvustest inimeste hääli.
Veebruaris raputasid föderatsiooni suured meeleavaldused, millega nõuti suuremat sotsiaalset õiglust, tuhandeid inimesi töötuks jätnud kahtlaste erastamiste ülevaatamist ja tõelist korruptsioonivastast võitlust.
3,8 miljoni elanikuga Bosnia on Euroopa üks vaeseimaid riike. Riigis on keskmine palk keskmiselt 415 eurot kuus.
Kohalike vabaühenduste sõnul kaotab riik korruptsiooni tõttu aastas ligikaudu 750 miljonit eurot.
Lisaprobleemiks on mais toimunud suured üleujutused, mis tekitasid kahju ligikaudu kaks miljardit eurot ehk 15 protsenti Bosnia sisemajanduse koguproduktist (SKP).
Etniliste pingete tõttu on riik 2006. aastast poliitilises ummikseisus.
Moslemid, horvaadid ja serblased, kes moodustavad riigis kolm suuremat vähemust, pole suutnud Brüsseli nõutud reformides kokku leppida. Euroopa Liiduga liitumises on Bosnia teistest Balkani riikidest maas.