Moldova valitsev Euroopa-meelne koalitsioon võitis esialgsete osaliste tulemuste kohaselt eilsetel valimistel parlamendis napi enamuse kahe vasakpoolse erakonna ees.
Moldova parlamendivalimised võitis valitsev Euroopa-meelne koalitsioon
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärast valimissedelite ülelugemist 88 protsendis valimisjaoskondadest, oli Euroopa-meelne koalitsioon kogunud 44,4 protsenti häältest kahe venemeelse partei 39,5 protsendi vastu. Enim hääli oli kogunud venemeelne Moldova Sotsialistide Partei 21,64 protsendiga häältest.
Sotsialistide võimalike liitlaste kommunistide poolt oli hääletanud 17,84 protsenti valimas käinuist. Ühtekokku annab see vasakpoolsetele 101-kohalises parlamendis 46-48 kohta.
Moldova Euroopa-meelse koalitsiooni juhterakonda Liberaaldemokraatlikku Parteid toetas 19,26 ja selle partnerit Demokraatlikku Parteid 15,82 protsenti hääletanuist.
Parlamenti pääseb 9,43-protsendise toetusega ka Liberaalne Partei, mis ainsana agiteeris oma kampaanias mitte üksnes Moldova ühinemise eest Euroopa Liidu, vaid ka NATOga.
Viimase kolme erakonna liidrid on andnud mõista, et võivad moodustada üheskoos uue Euroopa-meelse koalitsiooni. Just nõnda talitasid nad 2009. aastal, kuigi liberaalid astusid hiljem võimuliidust välja.
Kui need kolm parteid otsustavad koalitsiooni kasuks, saab neil parlamendis olema 53-55 mandaadiga lihtenamus.
Teised erakonnad kuueprotsendist valimiskünnist ei ületa.
Võimude sõnul oli valimisosalus 55,86 protsenti valijaskonnast.
Kõrvalasuvas Ukrainas toimuvad sündmused suurendasid ka parlamendivalimiste olulisust Moldovas, kus sarnaselt naabriga on ka riigi idaosas venemeelne piirkond.
Vaesunud ja nelja miljoni suuruse elanikkonnaga endise Nõukogude Liidu vabariigi valijad peavad otsustama, kas riiki asuvad juhtima Venemaaga tihedamaid majandussidemeid soovivad erakonnad või praegu võimulolev Euroopa-meelne koalitsioon.
Juunis sõlmis Chişinău Euroopa Liiduga (EL) assotsiatsioonileppe, pärast mida kehtestas Venemaa Moldova puuviljadele sisseveokeelu.
ELis ja Venemaal töötab kokku vähemalt 600 000 moldovlast. Nende poolt kodustele saadetav raha moodustab Moldova sisemajanduse kogutoodangust umbes viiendiku.
Moldova president Nicolae Timofti pöördus sel nädalal kaaskodanike poole üleskutsega toetada valimistel riigi euroopalikku tulevikku.
«Kõik viitab sellele, et Moldova ei saa ilma Euroopata elus püsida,» ütles varem ka peaminister Iurie Leancă.
Aastal 1990 lõi Moldovast lahku Ukrainaga piirnev ja Kremlist majanduslikus sõltuvuses Transnistria maariba. Aasta hiljem puhkes kodusõda. 2006. aastal hääletasid Transnistria elanikud referendumil ülekaalukalt Venemaaga ühinemise poolt ja piirkonnas paikneb 1500 Vene sõdurit. Venemaa ei ole Transnistriat tunnustanud ega teatanud kavatsusest seda liidendada.