Balti riikide palve NATO-le paigutada riikidesse alaliselt alliansi väed on rünnak NATO-Vene alusakti tähtsate sätete vastu, ütles Vene suursaadik NATO-s Aleksandr Gruško Interfaxile.
Moskva: Balti palve alaliste vägede järele rikub NATO-Vene alusakti
3. juuni 2015, 11:48
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Leedu, Läti ja Eesti kaitsevägede juhid saatsid 15. mail NATO Euroopa liitlasvägede ülemjuhatajale (SACEUR) kindral Philip Breedlove'ile kirja taotlusega paigutada Balti riikidesse liitlaste brigaad.
«See pöördumine, just nagu mõnede Balti riikide ja Poola poliitikute avalikud üleskutsed paigutada regiooni alaliselt USA väed, on liialdamata otsene ja varjamatu rünnak Vene-NATO alusakti tähtsate sätete vastu,» lausus Gruško. Ta lisas, et dokument on lahutamatu osa Euroopa sõjalise julgeoleku süsteemist.
«Olukord on väga tõsine. Võiks eeldada Euroopa-poolset arusaamist sellest, kuhu viib sõjaline musklinäitamine, sealhulgas end ise eesliiniriikideks kuulutanud ja sellest kahtlast kasu lõigata üritavate Balti riikide algatuste elluviimine,» sõnas diplomaat.
Gruško sõnul on näitab ainuüksi asjaolu, et taoline üleskutse tuleb alusaktiga ühinenud riikidelt, mis on seeläbi pühendunud NATO arvestatavate lahingüksuste oma territooriumile paigutamisest hoidumisele, otsustavat ja teadlikku ühepoolsete ja konfrontatsiooniliste julgeolekuskeemide valikut. «Eesmärk on enam kui ilmne - muuta pöördumatuks NATO jõupingutused tugevdada oma sõjalist potentsiaali "datiival ja tõmmata Euroopa keskele ületamatu eraldusjoon.»
Need jõupingutused õõnestaksid tema hinnangul võrdse ja jagamatu julgeolekusüsteemi aluseid, mis teenib Euroopa riikide tõelisi huve.
Gruško sõnul on põhjust õigustatult kahelda NATO liidrite arvukates avalikes kinnitustes, mille kohaselt on alliansi julgeolekumeetmed ranges kooskõlas rahvusvahelise kohustustega, sealhulgas alusakti sätetega vaoshoitusest sõjalises sfääris.
«Samuti ei ole võimalik mitte näha, et müüdid NATO riikide kaitsetuse kohta Idast lähtuva ohu vastu ning rakendatud meetmete ebapiisavusest on Läänes muutumas avaliku arvamuse ideoloogilise mõjutamise osaks ajal, mil Lääs valmistub alliansi järgmiseks tippkohtumiseks Varssavis tuleva aasta juulis,» lausus Vene suursaadik.
NATO ja Venemaa sõlmisid 1997. aastal kahepoolsete suhete alusakti, millega osapooled lubasid kinni pidada ÜRO hartast ja 1975. aasta Helsingi lõppaktist ning NATO andis ühepoolse lubaduse mitte paigutada olemasolevas ja ettenähtavas julgeolekukeskkonnas uutesse liikmesriikidesse arvestaval hulgal vägesid.