Rootsi endise peaministri Carl Bildti hinnangul peaksid Balti riigid tegema rohkem Lõuna-Euroopa riikide põgenikekoorma leevendamiseks, kui nad tahavad tulevikus oodata solidaarsust.
Carl Bildt ärgitas Balti riike suuremale solidaarsusele põgenikega
28. august 2015, 13:53
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Minu hinnangul on koorma jagamine hädavajalik. Balti riigid peaksid olema teadlikud faktist, et tulevikus võib tekkida olukordi, kus nad peavad pöörduma Lõuna-Euroopa riikide poole solidaarsuspalvega, ning vastuseks võidakse meenutada, kuidas nemad (Baltimaad) reageerisid olukorrale, millega seisame silmitsi praegu,» ütles Bildt.
Bildt, kes oli 1991.-94. aastani peaminister ja 2006.-14. aastani välisminister, ei näe enda sõnul praegu Venemaalt tulenevat reaalset ohtu Balti riikidele.
«Tulevik on alati ebakindel, kuid minu hinnangul on kõigi kolme (Balti) riigi jaoks oluline hoida ja arendada oma sotsiaalset ja poliitilist sidusust lisaks sidemete tugevdamisele NATO ja teiste sõpradega.»
Lisaks ärgitas ta lääneriike jätkama Venemaa survestamist Ukraina küsimuses. «Olulisim on see, et EL ja USA jäävad oma põhimõtetele kindlaks ja jätkaksid valitud kursil. Meie nõudmised Venemaale on olnud väga selged ning neid ei tohiks kärpida või hüljata. Kui see peaks juhtuma, siis tagajärjed ähvardaksid olla tulevatel aastatel rängad.»
Balti- ja Põhjamaade sõjalised sidemed peaksid tugevnema, kuid need ei saa kunagi asendada NATO julgeolekugarantiid, lausus Bildt, kes oli pikalt Euroopa Liidu idapoliitika üks arhitektidest.
Uus julgeolekukeskkond võib viia Rootsi NATOsse, kuid see protsess oleks pikk, lisas ta. «Praeguse seisuga lihtsalt pole taoliseks sammuks siseriiklikke tingimusi. Loomulikult toimuks see vaid tihedas koostöös Soomega.»