Rootsis võib erakorraliste valimiste korral võimule tulla parempoolne NATO-meelne valitsus, kuid liikmesuse küsimuses oleks otsustavaks sotsiaaldemokraatide hääl, arvas Åbo akadeemia riigiteaduste osakonna professor Lauri Karvonen.
Politoloog: Rootsi NATO-liikmesuse otsustavad sotsiaaldemokraadid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Parempoolsete erakondade võimuletulek oleks väike, ent oluline samm NATO-liikmesuse suunas, lausus Karvonen. Samas oleks liikmesuse küsimuses oluline sotsiaaldemokraatide heakskiit, sest parempoolsed erakonnad ei taha viia Rootsit NATOsse ilma sotside toetuseta, lisas ta.
«Oleks pikaaegsete traditsioonide vastane, kui asutaks blokipõhise mõtlemise pinnalt muutma Rootsi rahvusvahelist, eriti julgeolekupoliitilist, positsiooni. Rootsis on tavapäraselt tehtud nendes küsimustes väga laiapõhjalisi leppeid,» ütles Karvonen.
Rootsit juhib sotsiaaldemokraatide ja roheliste vähemusvalitsus, mis on NATOga liitumise välistanud. Valitsus on raskustes ning reedel lahkusid parempoolsed erakonnad nn detsembrileppest.
Kuus vasak- ja parembloki erakonda teatasid 2014. aasta detsembris kokkuleppest, millega loobuti ennetähtaegsete valimiste korraldamisest, lubati tagada vähemusvalitsuse toimimine, teha koostööd hääletustel riigieelarve üle ning hoida parempopulistlik erakond Rootsi Demokraadid võimust eemal.
Kui uut lepet ei sõlmita, siis võivad Rootsit ees oodata ennetähtaegsed valimised.
Ennetähtaegsete valimiste puhul on võimalik, et võimule võib saada NATO-meelne valitsus, lausus Karvonen, kuid lisas, et ei hakka praeguses olukorras taolisi ennustusi tegema.
Kui Rootsis tuleks võimule parempoolne valitsus, siis kasvaks NATO-teemaline surve ka Soomes, ütles politoloog.
«Pikalt oli arusaam, et Soomes suudetakse küsimust kuidagi kontrolli all hoida ja et Rootsis on avalik arvamus niivõrd skeptiline, et seal muutusi ei toimu. Avaliku arvamuse õhkkond on selgelt muutunud ning erakonnad reageerivad sellele,» lausus Karvonen.
Septembri alguses uuringufirma Sifo läbi viidud küsitlusest selgus, et NATO liikmesuse taotlemist toetas 41 protsenti küsitletud rootslastest, 39 protsenti oli vastu ja 20 ei olnud selget eelistust. 2013. aastal toetas liikmesust 29 ja 2012. aastal 17 protsenti vastanutest.