Euroopa Liidu välisministrid rääkisid tänasel kohtumisel olukorrast Valgevenes ning Süürias toimuvast, välisminister Marina Kaljurand rõhutas, et Valgevene on astunud viimasel aastal mitmeid samme inimõiguste olukorra parandamiseks, mistõttu ei tohiks jätta Valgevene poolt tehtut tähelepanuta ja peaks Valgevenet aktiivsemalt kaasama.
Kaljuranna sõnul ootab Valgevene, et Euroopa Liit tunnustaks nende jõupingutusi, ja sellele tuleks positiivselt reageerida. Ta lisas, et samas tuleb jätkuvalt nõuda Valgevenelt ka kõikide teiste demokraatlike reformide läbiviimist, seisis välisministeeriumi pressiteates.
Kaljuranna sõnul lepiti tänasel välisasjade nõukogu istungil kokku, et Euroopa Liit ei pikenda hetkel külmutatud piiravaid meetmeid 170 isiku ja kolme ettevõtja suhtes, samal ajal pikendades 12 kuuks relvaembargot ning sanktsioone 4 isiku suhtes, kes on seotud isikute seni lahendamata kadumisega aastatel 1999-2000.
Välisasjade nõukogu võttis vastu järeldused Valgevene kohta, milles tunnustatakse Valgevenet kahe viimase aasta jooksul astutud sammude eest. Järeldustes väljendatakse aga endiselt muret surmanuhtluse kohaldamise üle ning nii inimõiguste kui ka kodanikuõiguste olukorra ning demokraatia ja õigusriigi põhimõtetest kinnipidamise pärast.
Samas tervitatakse Euroopa Liidu ja Valgevene vahelise inimõiguste alase dialoogi ning piirkondliku koostöö jätkamist ja kodanikuühiskonna arendamist.
Eesti välisministri sõnul jätkab Eesti Idapartnerluskeskus arengukoostöö raames erinevate programmide abil koostööd Valgevene avaliku haldussüsteemi reformimisel ning kodanikuühiskonna parendamisel.
Süüria arutelul andis Euroopa Liidu välispoliitikajuht Federica Mogherini ülevaate Münchenis 11. veebruaril toimunud Rahvusvahelise Süüria toetusgrupi kohtumisest, mille põhisõnumiks oli vaenutegevuse lõpetamine. Euroopa Liidu välisministrite hinnangul on ummikusse jooksnud rahukõneluste jätkamiseks hädavajalik sõjategevuse peatamine ning samuti on äärmiselt oluline tagada humanitaarabi jõudmine piiratavate linnadeni.
Välisminister Kaljuranna sõnul on hiljutine Aleppo pommitamine Süüria režiimi ja Venemaa poolt toonud kaasa sadu ohvreid ning tohutuid inimkannatusi, millele on lisandunud kümneid tuhandeid põgenikke Süüria ja Türgi piiril, kelle arv võib rünnakute jätkudes ulatuda peatselt juba sadadesse tuhandetesse. «Venemaa destruktiivne käitumine ning sõnade ja tegude lahknevus antud protsessis teeb väga murelikuks,» ütles välisminister Kaljurand.
Euroopa Liidu välisministrid pidasid kordaläinuks vahetult rahukõneluste katkemise järel 4. veebruaril toimunud Londoni doonorkonverentsi, mille tulemusel panustatakse süürlaste abistamiseks kokku ligi 3 miljardi euroga. Marina Kaljuranna kinnitusel jätkab ka Eesti Süüria humanitaarkriisi leevendamiseks põgenike abistamist, panustades selleks järgneva kahe aasta jooksul erinevate kanalite kaudu ligi 4 miljonit eurot.