Soome presidendi Tarja Haloneni ametiajal on eluks ajaks vanglasse saadetud inimesed pidanud trellide taga istuma senisest kauem.
Halonen käitub eluaegsete vangidega eelkäijatest karmimalt
7. jaanuar 2011, 10:42
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ajalehe Keskisuomalainen andmetel on nelja viimase aasta jooksul lastud vabadusse eluaegseid vange, kes on kinnipidamisasutuses viibinud keskmiselt 14 aastat.
Soome vanglates viibib 164 inimest, kes kannavad eluaegset karistust. See number on viimase 20 aastaga kuuekordistunud.
Juurdekasv ei ole tingitud vägivallakuritegude arvu suurenemisest, vaid kohtupraktika karmistumisest.
Vastavalt kehtivatele seadustele võib eluks ajaks trellide taha saadetud inimene tingimisi vabaneda Helsingi teise astme kohtu otsuse järgi. Teine võimalus vabadusse pääseda tekib, kui president kirjutab alla armuandmispalvele.
Halonen on olnud eelkäijatest karmim. Näiteks Martti Ahtisaari ajal võis vabadusse pääseda pärast 12 vangistusaastat, Mauno Koivisto ajal aga juba pärast kümmet aastat.