Teadlaste sõnul ei pruugi vastavastatud maiade linn olla see, mida alguses arvati. Nimelt leiab arheoloog Ivan Šprajc, et tegu võib olla hoopis tavalise pinnavormiga, vahendab ajakiri Wired.
Kadunud maiade linn ei olegi tegelikult linn
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Äsjane uudis sellest, kuidas 15-aastane noormees leidis Mehhiko-Belize'i piiril asuvast džunglist suuruselt neljanda maiade linna, võib olla ekslik, vahendab Wired täna.
Kanadast pärit William Gadoury, noorteadlane ja maiade uurija, tegi avastuse võrreldes maiade tähekaarte satelliidifotodega. Väidetav tundmatu linn asub Mehhiko-Belize'i piiril olevas džunglis ja kannab noormehe pandud nime K'ÀAK 'CHI' (Tulesuu).
Arheoloog Ivan Šprajc arvab, et tegu võib olla hoopis mahajäetud põllulapiga ning kõrvalasuv ala, mida Gadoury pidas 86 meetri kõrguseks püramiidiks, võib olla kuivanud järv või raieplats.
Lisaks on eksperdid skeptilised väite suhtes, et maiad oma linnasid tähtkujude järgi ehitasid. Neil küll oli oma tähtkujude süsteem, kuid selles ei ole täit selgust ning see teeb teooria kontrollimise võimatuks.
«Maiade tähtkujud, peale Skorpioni tähtkuju, ei oma tänapäevaste tähtkujudega mingit sarnasust,» sõnas arheoastronoomia rajaja Anthony Aveni.
Linnade asukohta võivad selgitada hoopis proosalisemad faktorid, näiteks ligipääs soomudale põldude väetamiseks.
Lisaks on võimalus džunglis maiade asundustele komistada üsna suur. «Maiade territoorium oli klassikalisel ajajärgul nii tihedalt asustatud, et puudest lagedaks tehtud väljakutel asuvad linnad olid üksteisele üsna lähedal,» kirjutas Florida Loodusloo muuseumi kuraator Susan Milbrath e-kirjas. «Seega võib leida igas piirkonnas arheoloogilisi mälestisi.»
Arheoloog Richard Hansen mainib, et Gadoury poolt viidatud asukoht on küll väga lähedal ühele teisele maiade linnale, Uxulile, mis on alates 2009. aastast väljakaevamisel.